[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

kargur `kargur g -i Kuu Hlj a. „loom, kes ei pea aedu, jookseb ühest kohast teise, hüppab üle aedade“ – Hlj b. põgenik, tagaotsitav Neli `rüövli olid `Viinistü `kargurisi, kaik ne `tunnetud ärä Kuu

kuke|muru (taim) – Jür

*kõngur `kõngor viljatu, kivine maa, küngas nao suur kibi `kõngor Mar Vrd kangur1

kõrb|muda meremuda, adru kõrbmuda oo [põllule] kõege param, kõrbmuda oo va pärss Muh Vrd kõrs|muda, köru|muda

kõre|luu kõre- Ote Rõn, kõrre- Kam, kõrrõ- Kan Urv Räp Se kõhr, krõmpsluu kõrreluu om lõõr, tsia lõõr Kam; Sia kõrvan om kõge paremb kõreluu Rõn; kõrrõluu om süldi seen väega makuss Kan; nõ̭nal om kõrrõ luu, `väega saa `haigõt ku lüvväss Se Vrd kõhreluu

kõrgu kõrgu Krk, `kõrgu Hel Ran Nõo Kam, `korgu Rõu Vas kõrgune nüid ange aia kõrgu joh; õla kõrgu, õlast `saandigi Krk; laits joba põlve `kõrgu Ran; vanast olli serätse `kõrge kannu (kännud), pia rinna `kõrgu, nii et `saisu parass raguda `olli Nõo; `ku̬u̬lja püdseʔ süle `korgu `oĺliʔ kõvastõ Rõu; tää um su̬u̬ seeh saar, um `su̬u̬ga üt́e `korgu Vas Vrd koru1, kõru2

kõrgu|luu kõhr, krõmpsluu nõ̭nal om kõrgu luu Krl; kõrguluu midä saat hammastõga `tsälkiʔ Vas Vrd kõrgõ|luu, kõrk|luu

kõrgune `kõrgu|ne g -se Pöi L spor Jä, VJg I(kõru- Kod) Plt KJn, -tse Ran Puh/g k-/; `körgu|ne g -se Sa Emm Ris; `korgu|ne g -se Kuu VNg Vai, -tse Ote San; `korgu|nõ g -tsõ Krl Rõu(-dsõ); korgu|nõ g -sõ Har teat kõrgusega tüdär `polve `korgune, `veimevakk `vaaksa `korgune Kuu; tama on just miu `korgune Vai; Nee männid olid siis rinna `kõrgused, nüid suured puud; Maltsad kasusid suureks, vahest mehe `kõrguseks Pöi; pöia `kõrgune rohi Kse; mehe `kõrgune rukis on tämińdi Hää; ise põlve `kõrgune, `veimevakk vaksa `kõrgune Ann; siält ei õle kedägi suada - - kurepõlve kõrune one [vili] Kod; luht - - oli tasane maa, jõe `kalda `kõrgune Lai; su̬u̬ veeren `oĺli põlve `kõrgust `aina kah, vahel `kaśvi põlve `kõrgutsess; kiisa korvid olliva pirrest, pia kolme jala `kõrgutse Ran; na om üte kõrgutse Puh; lumõ angõʔ ommaʔ aia `korgutsõʔ Krl; Tu̬u̬ [seemnevilja] `viskamine `sündü nii uma rinna `korgudsõst, ku mi̬i̬ss põlvilõ oĺl Rõu Vrd korunõ

kõrguni `kõrguni kõrguseni, kõrgusele lumi `tõusis talvel `akna `kõrguni; laps ulatas [juba] laua `kõrguni VJg Vrd kõrgutsi

kõrgus `kõrgus g -e Pöi Muh L KuuK JMd JJn Koe VMr VJg I Plt KJn Krk; `kõrgu|ss Krl, g -se TLä Võn Ote, -sse Lüg; `körgus Jäm Khk Vll Emm Rei, `korgus Jõe Kuu VNg Vai San, g -e; `korgu|ss Urv Se, g -se San, korgusõ Har; p `körgut van Jäm Khk
1. püstsuunaline mõõde a. (ehitistest, taimedest, pinnavormidest jne) perä `tömbid on puust `lauad - - ta `annab `paadile `korguse ja tagant `laiuse Jõe; `körgut oli [kirstul] ka, jalad all, et kaśs ala `mahtus Khk; toa `kõrgus oo kahessa `jalga Tõs; maead ehitadass kõik `kõrguse järel Hää; [ree] kodara `kõrgus sai iest võtta ikke, oli kümme `toĺli VMr; tal pidi ikke `kõrgus olema, kui `kõrgeks maaks `öeldi Lai; puu `kõrgus Plt; ri̬i̬ `kõrguse mõõt olli paiel ja `risti peo Krk; mess `liiga lai [heinakoorem] `kõrguse kottale, tu̬u̬ om lamak Ran; [kui] maja tetäss, siss `kõrguss peäb iki ärä mõõdetama Puh; pengi jala olliva parajan `kõrgusen, nii et rabajal parass oĺl rabata Ote; tarõ `kõrguss om mitund süld Krl b. (elusolenditest) se on ikke `pitkä inimise `korgus Vai; Sellel on sea `kõrgus juba käe Pöi; ooste `kõrguse vahe ei ole väga suur Mär; obune ei and `kõrgust `väĺla JMd; `kõrgust võip tal `olla katese `jalga Krk || kõrgune laps on jo `põlve `kõrguss Lüg; `puole `vaksa `korgus Vaic. (veeseisust või lumekattest) kevadel vesi `tõusis jões `kalda `kõrguseni; lumi sadas `akna `kõrguseni VJg || (kaugus kaldast avamerel) mei panimo rist`märki - - midä `näitä `korgust, kui sügäväle tei lähete Vai
Vrd korutuss
2. kaugus maapinnast päiv on juo - - puu `latva `kõrgussel Lüg; kadukse `räista `korguseld üppäs `alle Vai; pää on `äśti madalal, viel sülla `kõrgusel VMr; nuar mies kukus toŕni `kõrguselt maha VJg || (taevalaotusest) lind `lendas `taeva `kõrgusesse VJg
3. (positsioonist, seisusest) keiserlik `kõrgus Tor; kuninglik `kõrgus JMd; sinä õled `kõrgel, mes si sinu `kõrgus õiendab Kod || uhkus ta on nii oma `körguse sees, kül ta viimaks `taeva lennab Rei; abena mehe au, küpär mehe `kõrguss Võn

kõrguse-, kõrgus|märk maamärk, tähis rannal (kaluritele) maa `mergid olid - - perämerk ja `korguse merk; kaluri˛ell on ige tavaliste kui `vergud mere `lassa, siis vahida ige rivi`merki, sedä perä`merki ja siis `jälle `korguse`merki, et siis `oskab nied `vergud `jälle `uomigu üles `löüdä Kuu; `Kõrgusmärgi abil suad `minnä järvel `õigele `kõrgusele Kod

kõrguti kõrguti Mär KJn Krk, `kõrguti Mar Kse Tõs Nõo, `körguti Jäm Khk kõrguse poolest (alt üles) laiuti kolm `sülda [majal] ning `körguti kaks `sülda Khk; all kolm `lauda [lootsikul] ja `kõrguti koa kolm `lauda Mar; viis `sülda `kõrguti Kse; kupik - - seidse `jalga pikuti, kõrguti ja laiuti Krk; ja kolm latti arilikult `kõrguti, tetti latine aid Nõo Vrd korguta, korutsidõ, korutõ, kõrgudute

kõrguts kõrgut́s g -i vankri külglaud, sõnnikuveoredel – Ksi

kõrgõ|luu kõhr, krõmpsluu kõri om sääne kõrgõluust, lõ̭õ̭ŕ om nahast Se Vrd kõrguluu

kõrk|luu kõhr, krõmpsluu – Krl Vrd kõrguluu, kõrk3

kõrru → kõru3

kõrs|muda meremuda takkmuda ja kõrsmuda oo param kut lińtsmuda Muh Vrd kõrbmuda

kõrvutu kõrvu|tu Sim Trm Plt Puh San, g -tu VJg Nõo Krl, -tuma Koe, -tumma Har(n -du); kõrvudu Rõu kurt kes ei kuule, se on kõrvutu Sim; ta päris kõrvutu, ei kuule kedagi Plt; vana sandikõni om kõrvutu Krl; ta‿m jo latsõst saani˽kõrvudu; sarla om kõ̭kõ halvõmb, `tu̬u̬ga jäät kõrvutummass Har; tu̬u̬ om kõrvuduʔ, ei kuulõʔ kõrvult Rõu Vrd kõrvitu, kõrvulda

küla|muru külakost seh, maʔ anna sullõ ka külämurru San; külä muru sai miaʔ põra Krl Vrd külakukkel