kõrges1`kõrge|sJõePöiMuhLKTrmPst, -ssHääTrv; `körgesKaaKrjPhaVllKäihv Ris; `korgessKuuKrkRan 1.kõrgel (ülal) nii `korgess et ei saa kädeKuu; Kured `lendvadülal `körgesKaa; Taevas on täna `kõrges, äi siit nii pea `vihma tulePöi; päe oo vel ma˛ilma `kõrgesMuh; koedutäht juba `kõrgesMär; `kõrges mäe pealVig; päev juba suures `kõrges Hää; [tuulamis]sari oli mud́u `kõrgesKei; kuu on tänä nii `kõrgesJuu; kui ilus ilm on, siis taevas on `kõrgesAnn; kui päe madalas, siss vikerkaar `kõrges KJn 2.kõrgele (üles) keerab üles `körges nagu umalasVll; ma ei ulata`senna `kõrges `andmaMär; `Kõrges sai `kiikuda küll Kse; Obu epib, tõstab `kergeste `jalgu `kõrges Han; [mesilased] `lindast üles `kõrges õõnapuu `otsa Tõs; Piima ku̬u̬r, ta on sedasi üles `tõusnu - - kuppab `kõrges üles Hää; `angusime ooste taĺli`peale `einu, üles `kõrges oli `angudaRis; tõsta `kõrgess laḿp Trv 3.(kaldast kaugel, avavees) käiakse ka ülal `körges [kalastamas] Pha; suured mõrrad köevad `kõrgesMuh; nõnna `kõrges ei ole `ru̬u̬guKJn Vrdkõrgel, kõrgen