kõre1kõrePöiKirMihAudHää, g -da MuhMarVarKod; köreSaId; n, g kõrrõSe, g kõrõhhaLutkõrge kruusane või liivane (maa) pole maa midaid, paljas ruusa köre, see on sańt köre maaKrj; mis ta (loom) seal kõreda `otsas sööb Muh; kõre maa oo kuib, kui märg aeg siis kasvab, kuiva aeaga kuiv võtab äräMar; kõre lähäb vahel madalamas koaKir; sii oo `metmes `kohtas seokst va kõre maad, kadagad kasubad peal, `rohtu ta‿i kasvata Mih; kõrrõ maakotussSe; oĺl hämm a jo aa˽kõrõhtu maa, saa kõrrõ maaLutVrdkõrendik1,kõrestik1