kõrda|piten -piten UrvHarRõu, -piteh VasSe, -petenUrvHar 1.korralikult A ku magu es olõ˽`kõrda peten `puhtass tettü, sõ̭ss tu̬u̬ suṕp oĺl nii `mautuUrv; no om ilosahe `kõrdapiteh `rõivilVasVrdkõrdapite 2.kordamööda, järjest `haiguss ei jätä üttegi, tu̬u̬ võtt kõ̭iḱ läbi `kõrdapetenHar Vrdkõrdapiti