kõputamakõputamaPöiMuhLKTrvKrkTLäKamPlv, kõpputammaLüg, köputamaKaa 1.koputama, kergelt lööma vahi kie sääl `ukse taga kõpputabLüg; Ma `vaata, et nad (pulgad) [augu]`kohta `lähtvad, kõputa sa vähe `pihtaPöi; kõputa `raanda vits `pealeKse; kõputab tasakeste uksele; kalamees ei tohn `vasta paadi parrast kõputadaTõs; kõputab `enne ukse `piale, kui `sisse lähäb. `ennem põld seda `moodi, nüid akkasid kõputamaJuu; kõputas kiviga `pialeJMd; kõput́ tasakeste usse `pääleTrv; külmäge kõpude `jalgu üit‿tõiste `vastu, senigu na `lämmess lääveKrk; ta säältokiga sedäsi kõput iä `pääleNõo || vähehaaval raputama [tuuliku] king, seal `külges on kõlgut ja see kõputab villa kivi `silmaLNgVrdkõbutama, kõpsutama 2.nokitsema, kõpitsema `talvega kõpputab `valmis (asja, töö) Lüg 3.(hobust) sõidule ergutama; kihutama aga ta kõpotas obosega `kangeste; mes sa sii kõpotad; läheb aga kõpotes `peale, põle `aega ühtMar; peremees `ütleb poisile, kõputa ikke oost taga, et sa jõuad ääKoe