[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõnts1 kõnts g kõn(t)sa Pöi Muh L(kõnssa Mar) Juu Jür spor Jä ViK(n kõnss VJg), TaPõ Plt KJn Trv Krk, kõndsa Hls Krk San(kõns g kõnsa), kõndsu Hel San/n kõnds/, `kõntsa Lüg Jõh IisR; könts g kön(t)sa Jäm Khk Vll Hi Ris
1. mustus, sodi; meremuda nied pisikesed püttid `este, `pesti noh sie `suuremb kõnts `küllest `vällä Lüg; Uppu jua `kõntsa Jõh; Va mäda järv, põhi `sitket `kõntsa täis IisR; liidi röörid tahma `köntsa täis; kausi `ääres suur könsa kord Khk; `Laupa `õhta sai koju `tuldud, `sauna `köötud ja nädaline kõnts maha `pestud Pöi; meri aeb `köntsa `välja Emm; kalad oo üsna [mere] `kõntsa täis Mar; veel oo `seoke kõnts pial, kui kaua `aega meri vaga oo, siis ta võtab `seokse kõntsa `piale, kollakas kõnts Tõs; käia ihe oo kulu ja kõnts, mis moĺli `põhja vaeub Tor; toob `jalgadega `kõntsa [tuppa]; `kõntsa kõik kohad täis, `kõntsas tuba Juu; kevade suur vesi kannab `kõntsa - - einamalle on sie küll ia, annab rammu Kad; kõnts on sul juba seĺjas, nii kaua `vihtlemata Trm; naesed puhassavad sia `suaĺkid, aavad `kõntsa maha Kod; linaleo kõnts Lai; ku siga puhastets - - sellel kõõma kõnts `külgi jäet Krk Vrd kõntse
2. a. looma mao seesmine kiht `lamma mao nahal one kõnts siden, `niiske ammassline Kod; `enne piab ikke kupatud olema, niigu maonahk, et kõnts iluste ää tuleb; kui vesi kolinal ki̬i̬b, ei tule mao kõnts küĺlest ärä KJn b. käsnjas kiht seenekübara alaküljel, torukesed Kõnsaga seen oli tat́ikas - - kõnsad võeti küllest ära Jür c. õhuke kiht, kirmetis koore kõnts kui vähe koort oo pial, muedu koore kõnts, põle suurt `ühti; piimal oo tõmman kõnsa korra (hallituse) `piale, tuleb ää `riisuda, piim oo all ia Kse || habemetüügas – Trm Vrd kõlts1
3. vara, rikkus seda va `tühja `köntsa küll Phl; sel mehel om `kõndsu küländ San
Vrd kõnd3