kõmmima2`kõmmima, (ma) kõmminJürKuuKJJnVJgPltPil; `kõmmaKod, `kõḿmeKrk; `kömmima, (ma) kömmi(n) KhkRis; da-inf `kõmmiHlj 1.taguma, lööma [hobune] kõmmib jalaga Jür; külap vist parandab `aeda, mis muud seal kõmmibJJn; siis [kell] tõssab üless`uamri, siisakab `kõmma, `vassa vedrodaKod; `kõmmis ukse tagaPlt; mis sa kõmmit siin, jätä `kõḿmin `järgi Krk 2.peksma, klohmima mis sa kömmid teistRis; pärast suad ise `kõmmida KuuK; küll `kõmmis teist ea tükk `aegaVJgVrdkommima, kõmima, kõmmeldama3 Vrdklõmmima