[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kõmmeldama2 kõmmeldama Pöi L(kõmel- Aud, kõmmõl- Khn) K Trm, `kõmmel- Hlj Lüg(`ke-) Jõh(-mma) IisR, kömmel- Käi Ris kaardu tõmbuma [lauad] `kemmeldavvad ja kisuvad `kaardu Lüg; sie laud on `nõnda `kõmmeldand `vällä Jõh; Kui uks tehasse `tuoredest `laudadest, siis sie `kõmmeldab ühe suvega ära IisR; [puunõu] kõmmeldab ää ennast, veab `soplikuks ja ulluks Pöi; leia kooroksed ülesse kõmmeldand; `kange õlot - - kõmmeldab põh́a ää - - lööb põh́a `nõnna [kaardu] ja lööb alt ää koa Mar; puu nõued kõmmeldavad, `paisuvad ää ja löövad vitsa `kõmdi ää Tõs; `Kuõrmata puud kõmmõldavad `kergest päävä käe Khn; paja kaan auru käes kõmmeldab ülesse PJg; pink on ää kömmeldan Ris; [leivaastja] Lauad pidid kanis kuivad olema, mud́u kõmmeldasid Kei; kui `ankur on õlut täis, lööb lauad `kõmmi, juba kõmmeldab, `varsti lööb puruks Juu; riista põhi kõmmeldab, kui laud `tõmbab kuivaks siis akkab kõmmeldama JMd; põranda lauad kõik ää kõmmeldand Sim; südame `poole ei kõmmelda laud, ikke pinna `poole Plt || Kõht täis mis kõmmeldab Han Vrd kommeldama3, kummeldama1, kõmmelduma, kõmmima1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur