kõlak1kõla|k g -kuTrvPstRanNõoSan, -guKrkRõu 1.hoop, löök anni ää kõlaku Trv; ańds talle üte ää kõlagu küll, üte koltsu küllKrk; sai paar kõlakut, toda üteldi `lü̬ü̬mise vai `kaklemise kottale; satte jää pääl maha, kukus sai ää kõlakuRan 2.kuuldus Saa õs vi̬i̬l perälegiʔ ku olli˽jo˽kõlagu i̬i̬nRõu Vrdkõlakas1