kõhmkõhm g kõhmaHJnJõeKAmbVJgIisK, `kõhmaR(p `kehmaKuu) kõõm, ketendus küll sel on `kehma ja `saevaru pääsKuu; mõnel `luomal, obosel on `kõhma `seljäs, `kammitasse `luomaLüg; kõhm tuleb pähä, siis piab sugema `vällä kõhmJõh; `juuste siest `suetasse kõhm mahaAmb; `vaesel seal on pailu `kõhmaVJg; sammaspuol on kõhma `muodiIisK; kõhmakõõma, kõõmaseks; ketendavaks mudas kusügise käis `karjamal - - no `niskess `kõhma läkst jalad oboselLüg; kauaks jääb [pea] pesematta, siis lääb `kõhmaJõeK; kõhmaskõõmas pia on `kõhmas, pia ajab `kõhma ülessLügVrdkahm1, kohm3, kohmõ, köhm2