kõdumakõdumaPöiTõsKodOteKrl, kö-KhkKaa; ködümäKuu 1. kõdunema vana ködünd puuKhk; Katuse arjutuse öled näikse ää ködund olavadKaa; Alumene paĺk oli nõnda är kõdund, paljas puru oli veelPöi; ärä joba kõ̭iḱ [luud] kõdunuOte || kaduma, ununema miäless kõduvad äräKod 2. kõhnuma, kuivetuma Seal pole änam [inimest] midagi, ta kõdus juba jala peal ääPöiVrdkõdema