kõditamakõditamaIKJnTrvPuhSe(tn kõt́taminõ), -em(e) HlsKrk; kõ̭ditamaNõoSan/-õmõ/ V(-mma; -õm[m]õKrl) kõdi tekitama, kõdistama kõditab `kaenla augustTrm; kui kõditab kurgun, igäpidi piäd `köhkmäKod; ta nakaśs miu nõnda `kangeste kõditama, et es saa enämb `kunnigi ollaTrv; rinnun kühä kõdits aga ei tule kühäKrk; ta kõ̭dit tõist nii `irmsade et; ku tõene miu kõ̭ditap, siss koole vai kätte ärä Nõo; latsõ iks kõ̭ditõsivõ üit́stõistSan; poisi˽kõ̭ditasõ ja hullasõ˽`tütrikkõgaKan; tu̬u̬ kõ̭dit jalaalust armõtudõHar; egä inemine `pelgä eiʔ kõ̭ditamistRäp; mul om kõdi, är `kõt́tagoʔSe; ala kõditu, si̬i̬ ei ole `ästeLeiVrdkuditama