[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

käärima1 `käärima, (ta) käärib spor S(-ea- Muh), L(-Vig) K(-ia- JMd, -ea- Koe Plt) I(-ia- Trm) Trv Hls TMr Ote, `käärib R(-äe- IisR); `kiärimä Juu, `kiärmä Kod, (ta) kiärib; `käär| Saa Hel Ran Puh(-) Se, -me San, (ta) käärib (-p); `käärüm(m)ä Har Rõu Räp
1. bakterite, pärmiseente vm toimel muunduma (söögist-joogist) a. hapnema; riknema moes läks `käärima Jäm; piim oo `käärima läind, nenda kiliseb et Khk; Ilma `sukruta [keedis] äi seisa, lihab `käärima Pöi; Leiva supp on `käärind Rei; apu aab levä `kerkima ja `käärima Var; marjad `käärväd ärä ja raag jääb üle Saa; muśsiked ku lähväd pud́elin apuss, siis on `kiärmä lähnud, kiäriväd Kod; Vatt jäi `sisseʔ ja tu̬u̬ ai moosi `käärümä Har b. käima, käärides valmima olut `käärib Kuu; `Meski `käerib IisR; [õlu] `Kääris `terve öö - - [nüüd] `sõuke kena matsakas maik Pöi; õlot käärib `kangeks Kul; õlle `ankur lõi punni eest ää, käärib `kangeste Tõs; kui õlut käib `easte, siis kiärib `kõrgeste Juu; õlle tõŕss käärib ju Ann; õlut akand `kearima, on alles pool `kearind Plt; ku mesi om ära `käärin, sõss kaanetets toobi `kinni Hls; Mõ̭nõ päävä käärümise järge `oĺgi taar valmis Rõu || kääritama sepp, tu̬u̬ olli vetel, õlle olli juba ärä `käärinu Ote
2. käärides kõdunema, kobestuma kobe muld on `sonniguga `ästi `käärima `pandud Vai; maa käärib, mulla unnid, nupud on maa pial Pha; iga kevade üks kord `üöldakse maa käärib, maa aiseb kõik, sel aal teed viĺla maha Tür; rukki oras on sügisel punane ja vilets, ei ta (põld) ole `audund ega `käärind VMr; Kui juba mua kuiv õli ja kiarima akkas, siis läks põllutöö kibekiirelt `lahti Trm; maa on ka teenekord plämm, siis ta käärib või muheneb ja `vaĺmib Äks; maa ei ole `käärmä saanu `mińnä, maa piäb `käärmä, toorest maad ei tohi puttu - - maa tahab `aududa Ran
3. keerlema, keerutama täna `käärib `pilve Hlj; pilved `käärivad (tuulega) Mus; meri käärib kui tormiga `mässäb Var; käärmurd, suur laine, mis käärib nisukse madalikude pial, kierutab; kevadi ja talve ku vesi `kõrge, akkab meri `veikse tuulega `käärima Ris || fig rahulolematust avaldama mai·lm oli juba `käärimäs Vig Vrd käärama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur