käänama`käänama, käänataVllPöiEmmspor Lä, MihVänK(-ea-, -ia-) IisTrm/-ia-/, `käänadaR(-ta Hlj); `kiänämä, kiänätä Juu; `käänämä, `käänädäKuuVai/-ndämä/; `käänma, käändaJämKhkVllL(kääntaSaa), `käändaRei; `kiänmä, kiäntä Kod; `keanmaJuu; ipf (ta) `kianisMuh; `käänmäVig, käändäVlPõM(-me, -dme, -tme Krk) T(ḱ- San; kääntäKamOte), käändäʔKanPlvSe; `kään|dmä, -(d)me, käändäSanV(ḱ- HarSeLei; `kääńdmäRõuVas; kääntäʔSe) 1.asendit muutma (kohalt lahkumata) a.(seoses inimese või olendiga)`käändägä `ümber `toine `külge `pääleVai; `käänis teeseküĺleTor; ku ma natuke tahan pöörda või käända, siis nõnda ku kõrvetab siin puusade sees Hää; `küinlapäävä aal karu kiänäb tõiss `külgeKod; tõine `räuskab ja vannub ärä, käänäb seĺlä ümmer ja ääjälle; tõene naene ei kiänä `silmigi tämä piäle Krk; kudass ma maka ütsindä, käänän küĺle, lövvä küĺmä, käänän säĺlä, lövvä saenaRan; susi ei saana `kaala `käändäPuh; näet kos kurivaim, käänäp `perse ette, ei lasegi `mü̬ü̬dä; Käänä suu söögi poole - - lase söögil ää maitsta; ritsik, kui ta `lumme satap, siss käänäb`õkva sälite Nõo; poiss `oĺle säädse nädälit - - nii `aige, et rõõvastega kääneti `ümbreVõn; Sa kääni˽vi̬i̬l tõist `külge, ku ma jo˽tü̬ü̬l `oĺliRõu; `kääbripäiv käänd kahr tõõsõ käpä `pääle, `küündle päiv tõõsõ küle `pääle; ma˽kääni är˽`suugi˽saina poolõ Vas; tu̬u̬ (tüdruk) äi `käänä `kõrva kah (ei vaata võõraid poisse) Lei || (pikaliheitmisest) kiänäb aga `uudess magama; vaja kiäntä pitkile õlileKod; ka ma jälle `sängi käänä Krk; vahel `oĺli ahju`kurru `endä laṕpi `käännu - - siss magasRan; Temä `olle ärä `sängi `käännuja magas kui kottNõo || euf (suremisest) kui keväde tuleb, siis lammas kiänäb kobjad Kod; `viidu `sinna tu lehm, et nüssetäss `vaśkile `piimä, aga [lehm] `käännu kota `taiva `pooleNõo; tiä kah põdõ, ei˽tiiä˽kunass täna˽käńgä˽käändKanb.midagi teise asendisse, kummuli või pahupidi pöörama `käänsin `toori kummuli, las taheneb natukeVän; aga see turval piab ilusti kummuli `käänma (kündes); `käendi teisipidi [linavihk], vaadeti kas sehest on kah ilusHää; mamma käänab koogi teise küĺle pääl Saa; ikki teene küĺg käänetse einäl, reha varregaKõp; käpäga käänetass tapand ümmerTrv; siga tapeti, kääneti kummali; [vanker] käänd kõik neli ratast `taiva pooleRan; `kühvliga `käändi `kesvi `ümbre jälle ja sekäti; siss `käändi lade `ümbre, jälle obese `pääle; kui sooliku pääld `puhtass saeva, siss kääneti na ümbre ja jälle `mõsti `mitmast vi̬i̬st läbiPuh; saksamaa ader käänäp maa pahupäädi; ku leib ahjun `olli, siss kääneti mõhk krae `pääle kummali ja `panti koheki kõrvale Nõo; maa `kõrdamine om et käänetäss maa jälle tõisildõ - - tetäss `pi̬i̬nüssHar; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõPlv; puu vidä, luu t́saga, vanaäde käänd aia takah `ümbreʔ = söömine Vas; Jüvämise `aigo käänete `vaihõl ladõt `kühvlega `ümbrõ; Pääväkäändeh käänetäss külvivakk kummalõ (pööripäev lõpetab külviaja) Räp; riha pidimidõga käänät `ümbre `vaaluSe || (lamandumisest) ku rügä enne `äitsnemist om maha `käänden, sis ei tule terä Krk; kui `oĺli tugev vili, [tuul] `oĺli käännu pöörissede temä, siss kud́agi es `oska `niita Ran || figsegi ajama; üles sonkima nüid ta om kikk lauda pahupidi `käänden Krk; kaa ku mütt käänd ülesHel; ku joonu om, siss käänäp kõ̭ik pahupäädi Nõo; muru `olli nigu üits asu unik, `ümbre käänetuRõn; t́siga om paha segi `käändnü Rõu || maailma suure - - käänävä `terve ilma pahupidi (saadavad hävingusse) Rõn 2.midagi keskpunkti või telje ümber liikuma panema a.kruttima, kruvima; keerutama `käänas ukse lukkuMär; Ku kruisi tehtaks, käändaks keńdid sisseHää; Käänan raani `kińniSaa; `vankri `mutrid tahavad kiäntäKod; lõng jääb vedelast, siis kruuvist `kääna (vokki) Äks; käänä ruvi `valla; lukk om ärkäänet, ei taha ääp käändäKrk; käänäd `pulka [tõrrel], jooseb taar kui kolin `väĺlä; vinnaga sael `olli i̬i̬n leht ja taga nü̬ü̬r, pulgaga käänidkõvõmbass Ran; mina lätsi pöörä `pulka `kinni `käänmä; kruvvile kääneti `mut́re `otsa; ku ta viis minutit oherdiga käänd, siss `olli sõrmesüḱü mulk valmiss; mes `väikene lavvakell, sedä piäp üless`käänmä kruvvistNõo; käänä no uśs ka vallalõVas; edepoolõ kääntä vaja [kella] Se; [uks] `ḱäänäde kini `võt́megaLei || figpööritama süä akkas `kääntmeKrkb.pöördenurka muutma sai natuke kääntud [üht haspliharu], viht läks pealt äraVll; siis seda `pööra `käendi ja tõmmati lõngad sealt sihest läbi Hää; lekutipuu vahelt lantspuu annab keanataAmb; uvvel vikatil kiänetässe `kandaKod; pada oĺl koogu otsan, tuud `saie `vällä käändä müürü‿sest Har 3. a.kahekorra või rulli keerama Äär `kääńdi kahekorra `sisse (riide palistamisel); [võeti] leva tainas, räemed `pańti`piale, `käendi ääred kokku ja `pańti `ahju `küpsemaHää; meestel oli lai kaelus, käänati kahekorra Lai; käänä käis üless Krk; [tainale] `panti kańepi kõrutuss `pääle, siss kääneti `rulliRan; `käänsi kotisuu katõkõrraPuh; niidse `kisti talvess `valmiss, kääneti `katsa; ku mina nakassi nägemä, siss `olli `ammel mahakäänetu `kaaltagunõNõo; mul `olli `uńdrik üless käänetu, siss es saa porigaRõn; `käüse käänät üless, nakat `leibä kastmaHar; mis sa paheldõ kisut [seelikut], käänä tagasiRõu; niidse˽kääneti `katsa, `aeti kabla `perrä ja, `pańti kuiuma Vas; verevä nööräʔ oĺlivaʔ `ki̬i̬rdo käänetö `puusõ `pääleRäp; käänä˽kaabu veereʔ üless; kääntäss vi̬i̬rt (riide palistamisel) Se || figpead looma ku pääle pööripävä `kapstit istutad, et [siis] kapst ei käänä pääd Nõo; kääńd jo `päähä, `kapstakasõ `päähä käänd; kapstass ḱäänd pääd, kui jo nakass kasumaSe || (ümber) keerduma virn ain `käänäb ümbre `kartuli Nõo || figmurdma käänsin kukekaala katekerra Saa; ma tahan su kaela suoned keanata Koe; küll ma su kaala käänä Krk; `käändse [tüdruku] nigu käänispääga väedse kokku ja pańd `karmaniNõob.painutama, koolutama `vitso käänatasseMar; need (ree sugarad) oo sedasi käänatud, koolutamise koht autatiMih; [ree] arangad oĺlid auru sees käänetud Hää; [kirves] kaalast ärä käänet; juhi kääneti ümmer kihaKrk; niidse otsa kääneti [viisu] talla `alla tagasiNõo; Juh́t `kääńti kuusõ vitsastRõu || (saehammastest) es ole `ambit käänetu, es ole viilitu, es saa lõigate Krk; sae `ambit käändäss `rihtjägä Ran; ku `hambõid ei olõʔ käänet, sõ̭ss ei saaʔ lõigadaʔ Harc.(pesu) väänama kääna pesu `väĺlä Kse; `tüt́rigu minge `käänge `rõiva `väĺlä Nõo; Saʔ olõ hüä lats, käänä seost viist ar mõsu vällä Sed.(liigest) nikastama, välja väänama läind `maadlema, käänund jala ää Vll; Tee on nii konarlik, kas kääna jalad ää Pöi; olen oma käe ärä käänd KJn; jalg om ärä `käändän Trv; temä `oĺli põlve keeri kudagi jakust väĺlä `käännu, põlve ki̬i̬r `oĺli `aige Nõo; jalg om vällä˽käänet; käe om jakust `ussõ `käändänüʔ Har; ar˽kääńd käe, mindäss tasoja mano Se 4.keerutades või sidudes ühendamaa.(vihuks, tuustiks)köitma; (sidemega) kinnitama tut́t `pańdi [rukki] vihu `alla ja käänati `kinniMih; pulgaga käänati siss `ümber, ni‿et ta kõvast läks juba (heinatuust) Äks; kui [lina] luu `valla oli, sõss kääneti äräde Trv; maan kääneti rästässvihud valmiss; kääneti luvva `vitsu sugarade; pikä õle käänätikuppuRan; õlest tetti side, kellega kubu `kinni kääneti; terve `lamba täis `villu `käändipükki Puh; kõrdlat́t kääneti ka vitsaga `sinna roovilati `küĺge `kinni; ku linnu `suiti, siss puistati `pakla ja kääneti `ku̬u̬dslide; rügä om maha põemetu, nakame `vihku `käänmä; juuss `olli käänetu ants`kuplide (krunni) Nõo; võsu `raoti maha, ao kääneti kuppu; ega lühikesi `ainu küll es saa `lońti käändäKam; tuustike `õlgi kääneti nigu `kursti ja tsusati `nüśku `tillaOte; rüä˽`kääńti `vihkuUrv; siihn om hagu ni‿samadõ vallalõ, ei olõ kuppu käänet; vitsa käänät `ümbre `saibaHar; äǵli lavva˽`kääńti `kaustõ `küĺge kõo `vitsugaʔRõu; oĺlivaʔhauʔ kuppo käänetüväʔPlv; Kes perämädse viho käänd, tu̬u̬ käänd tulõv`aśta kah Räp || figKu esä tulõ, tu̬u̬ su jala˽`sõlmõ käändRõub.midagi punudes või kokku keerates valmistama truadiss `kiäńsid priĺlid etteKod; meeśte `ü̬ü̬ke kääneti kõladege Krk; kudass käsi käänäb, nõnda piht piäb (merätse langa ti̬i̬d, nii ta sul kannatab) Ran; vikati looguss oĺli pajo vitsast käänetu; tollest kolmest niidsest mes üless `veeti, kääneti viisu nõ̭na, kääneti nigu silmusseNõo; uma käsi käänd, uma kaal kand Vas; tu̬u̬ sai tetä `hammõ ola kirä `langa, kel oĺli˽hüä˽ńapuʔ, õga ńapp es käänä˽tu̬u̬d tü̬ü̬d `vällä Se; kääneti kańepist `kapluLei 5.kangast üles panema vaja kangass üless käändä Nõo; nakati kangast üless `käänmä - - nakati `võlla `pääle `käänmä Kam; Omma˽`kangakodamise peeleʔ, sinnä˽käändäss kangas pääle - - kuär om käänt, `naatas `nitsele `pandma Urv; [ta] `kutsõ minnu appi kangast `käändmä; kas sul käänipuud ka om, minga `kanga üless käänät Har 6.pöörduma, enda kulgemissuunda muutma a.teises suunas liikuma hakkama (elusolendist) `Este on vaja `käänada paremaleJõh; `käänis `ümmer nuka ja kohe `miule `otsaVän; `Kiana nüid vesi`kuardeJür; kiänin siit õvvess äräKod; ärä käändä kõrvalisi `ti̬i̬sit Krk; su̬u̬ päält `käännu siss kodu tulemaRan; käänd läve pääld tagasi, es tule `sissegi; obene om `pimme, ei oia `õiget ti̬i̬d, käänäp ti̬i̬ päält kõrvale Nõo; käänä sa ääd kättOte; ḱäänämi tõsep̀ole, sääl om korem ti̬i̬San; kääni iks ma˽`sisse kah, `õkva `müüdä lävve lät́siVas; kohe poolõ taht käändäʔ sõss sinnäʔ poolõ käändRäp; śääl tulõ ar kääntäʔSe; käänä seia `pu̬u̬ldeLei; teed käänamateed andma kiänäd ti̬i̬d, annad puale ti̬i̬d tõeseleKod; piat toolõ tii `käändmä, kiä `ku̬u̬rmaga lättHarb.(maastikuobjektist) otsesuunast kõrvale kaldumaküll `käänab [jõgi], tieb `suure kõveruseHlj; sääld `käändä sedä kätt tieVai; ti̬i̬ käänd `mitmade `arguNõo; suurõ kuusõ mant käänäp ti̬i̬ mäkkeOte; egi siss `käänäss ja `väänäss Harc.(tuulest, pilvedest) liikumissuunda vahetama tuul `käänäs `toise `kantiVai; kuspoole tuuĺ ennast käänabMih; tuul kiänd eelä ärä, nüid on päävä `lu̬u̬jamineki pu̬u̬lt; [pilv] kiänd kõrvale, ei tullud `seie Kod; tuuĺ om ommukus `käändenHel; ku tuul `olli ärä käännu, siss pidi jälle `veśket `tuuldõ `pü̬ü̬rmäRan; ku peri `päivä käänäp tuul `ümbre, siss nakap `vihma sadamaNõo; tuul om ärä `tõiste käännu jobaKam; tuuĺ om käändänü õdagu `põhjaHard.(päikese liikumisest keskpäeval või pööripäevade ajal) päe (päike) om `õhtsepoolikuss är `käänden jo - -üle kate`tõisku om - - päe akkas är `kääntme jo Krk; enne jaani`päivi kääneti, no˽nakass päiv lühembäss minemä; ü̬ü̬ lätt jo˽sulastõ poolõ ja˽päiv käänd no˽perremihe poolõ (talvisest pööripäevast); [kui] päävä käänäg tulõ, üldäss et päiv käänetäss `ümbreHar; päiv käändäss `ümbre Plve.figmeelt muutma nüid ta miil on ärä käänetudKJn; ehk saa si̬i̬ mi̬i̬ĺ vi̬i̬l ärä käändä `õigele `ti̬i̬le Hel; ku sa `ümbre ei˽käänäʔ, siss ei˽saa sinust muud ku˽varass ja `rü̬ü̬veĺ Harf.fig(olukorra-, seisundi- või ilmamuutusest) `aiguss om juba `käänden tõisiti johKrk; ega ta (ilm) - - likege `põuda ei käänä Hel; mi˽pernaasõl nakass ta `haiguss ka õks parembalõ käändmä; ilm käänd nätä vehma poolõ Har 7.kellelegi või millelegi teist suunda andma a.teise suunda juhtima senest rattast `kieredä `tüüri, kuhu `puole taheda `laiva `käändä; `käänä obone `ümberVai; kääna obuse pεε teisseleKhk; pukktuulikud, seda `käändasse sabast [tuulde] Lih; Obest käänetse ohjadestSaa; labidaga kiäneti [varga] jälg `ümber - - siis varas `tu̬u̬va kraami tagasi Kod; käänä obest vähä `kõrvaTrv; kui tuul `väike, `tuĺli puri üless tõmmata, `tuulde `käändäRan; käänd obese `ümbre ja tõi miu latsega koduNõo; käänä saʔ uma hopõń kõrvalõHar; [peni] haaŕd [vasikat] nõ̭nast, kääńd tagasi, es lasõ˽kavvõndahe minnäʔVas; käänetäss puŕoht kah jäĺ tuulõ `perrä Räp; katõ siiboga mõrd, tu̬u̬d piät `kääńmä (kalade liikumise järgi) Se; karjakäänamakarja ajama kaŕuss käänd `kaŕja; mine˽käänä är kari Lutb.figjuhtunut või öeldut jutus moonutama või oma kasuks tõlgendama `käänab ja `väänab `neie sõnudega, ei `räägi `õeteLüg; `käänäs juttu `toise `kaulaVai; käänab ja väänab peale oma jutugaTor; kahe otsaga jutt on puha vale, seda saab käänta, kud́as tahadSaa; keanab ja veanab oma sõnuTrm; jutt onteeśepidi käänetudKJn; käänäb jutu tõise asja `pääleTrv; ta esi kõnel, nüid om miu `pääle `käänden; käänt ja väänt ütsipidi ja tõisipidi, aru ei saa, mis ta kõnelessKrk; mes sa käänäd sõnast `ümbrePuh; temä ei kõnele toda mes `õige om, temä käänäp üsna `tõiste `tolle asjaNõo; ta om sääräne lobi`suuga inemine, ta käänd ega sõna `ümbre tõisildõ, mia sa `ütlätHar; timä kääńd är ki tõisildõ jutu Se || nime või nimetust muutma riśsipäev kiäneti ärä pühäbäss Kod; seo külä kutsutõss Kakulaanõ, poisi˽`käändi˽külPatukülässSan; nimä kääni tõõsõ nimegi, kogoni jo `tõisdõSe || tõde jalule seadma ma kääni `õigut hindä poolõ kah, es lasõʔ `hindä pettäʔSe 8.fig(intensiivsest tegevusest) a.suurt tükki lõikama `Leiba murrab - - käänab suure käntsu `väĺla Hää; küll om nüid `käändän omale `kriikame Hel; ku ma `küllä lätsi, siss `käändse oma pu̬u̬l `pät́si kõrutuss`leibä iks kodu tuvva Rõnb.lööma ku ma selle `vemla võta [ja] mõne tulise käänä Hää; si̬i̬kes vällast `sisse tulli, `kääńdse piidsage pähä selle Muhumaa miheleHel; [nui] nööriga [koodi] varrõ küĺlen, et sai `liiku, kui ta tolle plaksu`käändseKamc.ohtralt sööma see käänab keik `kinni Khk; Terve liua täüe magust sööki käänsiv kinni Hls; kül käänäv `sissi, nõnda‿t üle seĺlä täisKrk; Küll käänäb endäle sisse, nüid om nigu lehm lataka maoga Nõo; [ta] Kääńd süĺti ku vändäga `sisse Rõud.rasket kandamit tõstma kui `rohkem peret, laud kiäneti kõhe `väĺjäKod; sel om ää kidam `seĺgä käänet Krk; käänd ää `jõhkami [vikki] `säĺgä, tõi lehmäle ette Ran; timä oĺl üt́s katõssa ütessä `puuta mi̬i̬ss rassõ, timä käänime `mitmõ mehega `laiva Võn Vrdkäändümä