kääbustamakääbustamaMuhKseHanMihSimPilKJn, `k-JõhIisR 1.käperdama Vahi `poissi, `endal `alles seaküna `ümber lükkamata (leeris käimata), aga nobe küll tüdrikut `kääbustama IisR; `kargab `kaela `kindi ja kääbustab (kaelustab) Muh; mis ta kääbustab sest tüdrukustHan; võtab kõrist, lööb vasta maad, teine karjub all, mis sa kääbustad (kaklemisest) Sim; mis sa kääbustad mind Pil || solgutama, väntsutama Koer kääbustade kassipoegi, nendel põle kua nägu, ikke kortsatudHan; kassipoeg lähäb rekisse, sa kisod tät (teda), kääbustad `kassiMihVrdkäägustama 2.(leiba) murdma, murima `võtsin soja leba ahust `väĺla ja kääbustasin. `pehmed `leiba ei `saagi lõegata, piad kääbustamaKse Vrdkäämustama