kääbuskääbu|s(s) AmbPilKJnuRäp, g -se SasporL, Hls, -sse Mär(-os) VigLaiPltKrk; `kääbuss g -e Lüg(-os); keäbus g -e Juu; keabu|s g -sse MuhKod/-iä-/; kiabusJMdVMrIis 1.s, aäbarik, kängus, väikesekasvuline (olend või taim) see on üks inimise kääbus muidu, pisine ning `jootu (jõuetu) Khk; pisine kääbus loom; mees kut kääbus Mus; see oo keabus inime, laha, keabusse `näoga Muh; kuevetand ja väike inime, üks väike kääbussVig; oled pisike must kääbusPJg; seapõrsas on pisike vaevane keäbus, ei kasvaJuu; pisike ja lahja jüstku kiabusJMd; puud kiäbussess ärä `kuinud, `veiksed lüheljäd puudKod; ta on kääbuss inimene; kääbuss oli `väĺla `kasvand inimene, kes enam ei kasva `juurePlt; se‿om ku kääbus ärä lõpenuHls || jala lätsive ku kääbusse kõveress [kanadel] Krk || päkapikk kirj`kääbussed tulid `kannu alt. `kääbuss õppetas `poisile une `vaimus nied sõnadLüg; olnd ühekorra pisised kääbused `metsasKhkVrdkääbakas, kääbas2, kääbokas, kääbusk 2.uskhüüd tuule kutsumiseks kui `vaikne oli, kui tuult `ültse põld - - minu vanaisa `üidis, kääbus, kääbusAmb; vanal ajal `üüti tuult, kiabus, kiabusVMr