[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käsn käsn g käsna eP(käsen Rei; käśn Hag), käsnä Mar Mär Tõs Khn Juu Kod KJn Kõp hv eL(ḱ- San Lei Kra; käśn Pst), `käsn|a VNg, -ä Kuu Lüg; n, g `käsn|a VNg, -ä Lüg Vai; käsen M T Plv Räp Lei(ḱ-), käsin Rõu Plv, käsõn Vas Se(ḱ-) Kra(ḱ-), käässen Rõu, g käsnä
1. a. parasiitseen puudel ja kändudel; kasekäsn `Lapsed `joonistavad `käsnä `valgele külile Kuu; `käsnad on `piened puu `külles `kopsiga `muodi `ümmärguised; pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu Vai; puul käsnad, kuivad, kut oleks obuse kabi olevad Jäm; mäda puu küljes kasuvad käsnad Khk; käsn puu juurika peal, see üitse köbjaseks Jaa; Puude `küĺges kasusid `sõuksed `seene `moodi, nee `üüti `käsnadeks; Vanast korjati `käsnu, keedeti tuha leeltse sihes äe, kolgiti `pehmeks ja kuivatati äe, see `üüti käsna `parkimiseks Pöi; kasedel ja leppel kasuvad ned käsnad Mar; leib kõba nagu käsn Kse; kaśk on käsna kasvataja, kohe käsna unik Vän; käsn on `rohkem mäda puude `külgis Ris; aru`kaskedel ei õle `käsnasi Iis; vana inimene ku käsen Trv; peśs kõeva käsnäst Hel; seo kõo küllen um paĺlo `käśni Rõu b.  korgitaoline materjal – R `vergu küles on `palju `käsnasi VNg; `aili `verkodel on `käsnäst `pullud; oluve `vaatile `panna `käsnäd; lüö se `käsnä kovemmast Vai c. (töödeldud) tuletael käsna pire `pandi kivi `pääle ning siis tapeti tule raavaga. siis kirg läks käsna `sisse; käsna `otsa `löödi tuld Khk; käsn `tehti taalags, pargede ja, et ta tuld vöttis Käi; kasel o kõbjas, `remblel käsn Rid; `käsna saab kännu küllest, võtab tuld `kinni kui raiutakse Mär; käsnaga saab tuld raiutud Tor; käsnaga `võeti vanast tuld Juu
2. pahk, väärmoodustis puu küljes; mügar käsnad, nendega vaeotati `paisi ja `seoksi `asju, obustel ja Tõs; käsnäst raiuve `vällä, teeve `piipu, käsnä om puu Hls; kõjo küĺlen kasvava tagel ja käsen Kam; kõol kasuss käsnäʔ `küĺge, mõ̭ni [viis] piipsepäle, tu̬u̬ teḱk `piipõ jäl Har; Käsnäʔ oĺliʔ hööriguʔ munaʔ puu küleh, käsin oll läbikasunuʔ Rõu; käsen - - noist tetäss puu koppõ, vanast tette puu `liudõ, [need] ei `lahkõʔ Räp; vanast lõigati `saega tu ḱäsõn `maahha, tetti liud, lihaliud, lihha sääl raot́i seeh Se || kärn `käsnägä `marjad; `õunal on käsn `küljes Lüg || (õuna)pabul va apu ubina käsen; käsnä om jo otsan Trv Vrd käsnäk
3. nahapinnast kõrgem moodustis: soolatüügas, sünnimärk jms Kui (kuiv) käsn kaela peal Kaa; loomal kasuvad `siuksed `korpes käsnad, kõlgub `küĺgis Vän; Käsnad tulevad siśs, ku `suĺgi põletab, minu vanemad `ki̬i̬lsid kurjasti, et ei tohe `suĺgi põletada Hää; `akna igi `aitab veel käsnade `vastu; selle lehmal oĺlid kikk nisad `käsne täis Saa; kivi kamm (kammeljas), nagu suured käsnad, nupud `seĺges Ris; `luamadel `kasvavad käsnad kõhu `alla VJg; mõnel [lehmal] olid nisad `kärnas ja `käsnas, suured käsnad külles Lai; käsn on pialt `kat́ki, `immus verd `väĺla Plt; soolatüigas om `siante käśn Pst; esäne käsen, karu om küĺlen ku abe; `käsnä lastass einä ritsikut `salva ja jõhv köüdets ümmer Krk; lehmä udar om `käsnu täis; käsnä `kaove kohe ärä kui `pääle `pikse`vihma neile väräti `pulke küĺlest vihma `tilku `pääle paned Hel; ihu `pääle vahel tuleva pruuni käsnä - - ja om `süńdimisest oleman; käsnäl olna õńn, kui täl karva otsan om Ran; ku käte `pääle aeva käsnä, siss opeti et obese kusega mõse, siss `kaova ärä Nõo; mõ̭nõl lehmäl nisakõsõ hi̬i̬ omma˽`käśni täüś ajanu; lasõ˽ta käsn hainarit́sikäl maha˽`salvaʔ Har; imäne käsn (palju pisikesi koos) Plv; olõvat õnnõ käsen ku esi ei näe Räp; ḱäsõn om hobõsõl vai lehmäl vai `hindäl inemisõl. toolõ köüdetäss hobõsõhanna jõuh́, siss satass˽ar `maahha Se; kiä pedäjä kukka `koŕjass, tol saavaʔ käsnäʔ Lut || oboste `jalgude `külge `kasvavad `käsnäd - - jalad `käsnäid täis Lüg; obosel om neli `käsnä, egä jala pääl. edimesel päälpu̬u̬l `põlve, tagumisel allpu̬u̬l `põlve Krk || fig nahatäis `andis tääle ühö käsnä `jälle kätte. tea, mis tä täst taob Mar
4. kivi `võt́sin käsna ja `ańtsin `talle käsnaga VJg; oot kurat ma võtan põllu käsna ja silitan sul piad sellega Trm