kärävusskärävu|ss NõoSan, kärä˛ü|ssKam(kärävü|ss) UrvKrlHar, g -se 1.paugatus, kärgatus lei `välku ja `olli üits suur kärävussNõo; kivi `lahkmise man om kah suur kärä˛üss Kam; ka˽ku˽tu̬u̬ kärävuss oĺl siss oĺl kuusõ küllest tüḱk `valla kõrragõ SanVrdkärätus 2.hoop, löök ańd üte kärä˛üse tõsõlõ Har Vrdkärähüss