[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kärkima1 `kärkima spor R(-ie; -mä Lüg), Khk Vll Muh Rei Mär Tor Hää spor K(-ŕ-; -mä Juu), IPõ; `kärkümä Kuu; `käŕk|ma (-r-) Saa, -mä Kod KJn eL/-me Hls Krk/; (ma) kärgi(n), -ŕ- eP eL, `kärgin R
1. valju häälega riidlema, kellegi peale karjuma ärä `kärgi `lapsega Lüg; kärgib nagu köue Vll; `kärkimene oo riiu asi Muh; küll oli vihane, `kärkis ja `paukus mis seenad värisesid Mär; küll ta `mürkis ja `kärkis Sim; kärk ja vańd `kuŕja Kod; vanamis `raksus ja `käŕkis mis kole KJn; mis sa iki kärgid ja `riidled ütsilugu Trv; mia kärgi - - nigu `piḱne jälle, röögi nii et `ilma kuulda om Nõo; peremi̬i̬ss oĺl vihane, `käŕkse mõtsan põllu`panjidõga Kan; Mi sa no taast latsõst nii käŕgit, kas taa midä ti̬i̬d tu̬u̬st Urv; käŕk `pääle minnu Krl || fig (loomade häälitsemisest) riitsikad akavad `kärkmä nukan Kod; ko˽varõśs ka ilosahe vaak, siss om hüä, a ko käŕk vai `hüŕmelless, siss kuulutas midä pahha Se Vrd kärskima
2. müristama (äikesest) `pikne kärgib täna `õige kõvasti Saa; `kärkimine on ligidal, `kaugel on tümin ja kolistamine Lai; vanamb käŕk kõvaste, vanamb tümistes Trv; küll käŕks pikken kolesti Hel; Kui vanemp aga käŕk joba enne jüri`päivä, siss `tuĺli vilu suvi Rõn; `pikne käŕk `kõvva Plv; piḱkäne ḱärk, `kärmähe lü̬ü̬ Se
3. paukuma, praksuma Kui tund on `käüdüd, siis `kärkü lokkulaud Kuu; kuńdi liha ei anna `rasva `väĺjä, kärgib pańni piäl Kod; tuli `naksi `käŕkmä; kuusõpuu˽`käŕkvä, a pedäjäpuu ei käŕgive San; `ruśkut lei `vasta `lauda ku `käŕke Plv; kuusõ puuʔ `paukvaʔ, `käŕkväʔ, pill kibõnõid Rõu; mõsu `paukminõ‿m `käŕkminõ, pandass õks prauh-prauh kui mõstass tõlvagaʔ, tõlv käŕk Se || fig maa käŕk `vasta, maa pill `atra `vällä Vas
4. teritama; pinnima `atra ja adra `haerat (künnirauda) ja kirvõst kärgitäss; kirvõst vaja `käŕkeʔ sepil, kel om paks terä, aiass tuli kuumass ja vasaraga pessetäss Räp Vrd kärpima1