käritukärituKul/-o/ MärMihKhnTorSJn, g -ma KsePJgJMd/-rr-, -ŕr-/ VJgPil; n, g kärituTõsHääNisKJn 1.kärsitu, püsimatu, kannatamatu küll oo üks käritu laps, ei seesä pudeleski vakkaTõs; käritu obune läheb pirak-parakTor; poiss `seoke käritu ja vallatu, põle sugu vagusHää; laps lähäb kärritumaks kui imeda ei suaJMd; käritu laps, äge `nutma ja tigeVJg; tulised käritumad lapsed Pil; On üks igavene käritu mies, ei ole `aega `ühte tööd veel lõpetada kui juba jooseb teese töö kallale SJnVrdkäretu 2.maias – Kse