[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käpakil, käpakile käpakil Pöi Muh Emm Rei L Juu Tür Pal Plt, -gil hv Khk Saa, käpäkil Vig Tõs Kõp; käpakile Jäm Khk(-gile) Vll Pöi Rid Kse Var PJg Rap Juu(käpä-) Tür Lai Plt, -kille JJn VJg Iis Trm Pal Plt Pil; käpäkille Kod KJn, -killõ Krl Rõu Räp käpuli kukkus käpagile maha Khk; käpakile aseme ees muas; `uhkus aeab upakile, `ahnus `käima käpakile Vll; Vana võtab ennast kohe käpakile (joob purju) Pöi; `joonund mees lεheb käpakil Emm; mis sa sii käpakil vedeled ees Muh; käis käpakil(e) Rid; ronis käpakil laua all Kul; `uhkus aeab upakile, `kõŕkus `köima käpakile Kse; jooseb raha `järgi kas või käpakil maas Hää; `tõllutab käpäkile `kruavis Juu; tukkus sial laua pial `käpakille JJn; tuli üle ukse käpakil Tür; laps - - käib käpäkille, küürän Kod; kui käpakille lase, on käpili maas Pal; `õhta‿i saa väĺlalt koeogi, [oled] ti̬i̬ ääres käpakil maas Pil; `Uhkus aja upakillõ, `ahnus `käümä käpäkillõ Rõu Vrd käpakili, käpaksil, käpakul, käpikil, käpukil