kämmeldamakämmeld|amaMuhMärKsesporPä, HagJMdKoeVJgSimIisPlt, -ämäMarKJnVas; `kämmeld|am(m)a VNgJõh, -ämmä Vai 1.(kämblaga) lööma, klähmima küll siä `tahtoksid `kämmeldä; viha peräst lähäd toist `kämmeldämmäVai; [ma] kämmelda su nõnna läbi etMuh; kämmeldab `kämlegaTor; kämmeldasin teda `vasta nägemistIis; ma tahas tedä selle i̬i̬st kämmeldädäKJn 2.leiba murdma, pudistama va lapsed kämmeldäväd leiväd ää; see leib oo `jälle ää kämmeldudMar; piab lebakanika küllest `pioga kämmeldama; eks sa `lõika, mes sa kämmeldadMärVrdkämastama 3. a.kamaluga tõstma, ammutama kämmeldas `piuga vettKse; ega sial siis nuge ega `kahvrid ega laual kedagist põld‿s, kämmelda `pioga ku sa tahadHagb.kelluga mörti tõstma ma kämmeldasi `saue müiri `pealeKse; müürisepad kämmeldavadHää 4.kämblaga mõõtma – Vas