[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kämara, kämaras, kämarasse kämara Kse Var Tõs, -sse Mär Hää(-ss) JMd Koe VMr VJg SJn; kämärä Lüg Var Tõs Khn, -sse Lüg Juu; kämaras Mär Kse Han Var Tõs Aud JMd Tür Koe VMr Kad VJg Plt; kämä|räs Lüg Vai Tõs Khn Juu, -ras Var Tõs
1. a. kortsu(s), kipra(s), krimpsu(s) pesu tõmmatakse kämarasse; paber oo kämaras Mär; puu koor oo kämaras; kõik lähäb kämara mis o vana Kse; Piarätik oo kämaras, ei sedasi sünni pähä `panna; Äi istu seelikud kämara, `tõmma `sirges Han; kuusel [koor] `kuivamisega kämara `kuivan Var; [lapsel] nägu `kärtsus, silmäd `vingus ja kämäras Tõs; Vana inimese njao naha vääb kämärä Khn; [riie] `körtsus ja kämäräs, kusagille `istumese `alla jäänd Juu; kämaras puha olid tuominga lehed tänavu VMr; `riided nii kämaras seilas Kad; nahk lähäb kämarasse SJn b. krussi(s), kräsus(se) paber või kasetoht - - on oma `rulli tõmman, `tõmmab oma nii kämara; [lamba] esimene vill on kämaras ja `krässus Var || kõver puu on kämäräs Vai
Vrd kimara
2. kobaras(se), lähestikku Kämäräs majad, `räistäss `räistäga kuos; Ehidettu kõhe `ennevanast `nindä kämärässe Lüg