[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käi käi g käia, käiä eP(kei Khk, keia, keiä LNg) Hls Ran KodT, g `käia, `käiä R(n `käiä)
1. ihumisketas `käiägä `käiäti `kirves teräväst Vai; käivad Ojumaalt `käiu `toomas Ans; eina aal viiasse käiad einamale; kaśs läks `Rootsi keia`reisi (öeldi lastele, kui kassipojad ära uputati) Khk; `kerved ja nuad, keik tehakse käia pεεl teravaks Kär; Lehma lüpsikuga äi `tohtind käia `alla (käiakünasse) vett `viia, siis piim pidand ukka minema Pöi; käia `peale tuleb igi Muh; käi on kivi, mike pääl saab `kervid, vigadid ja nuge käiat Emm; keiä on koa `metsas ligi LNg; käiäl oo võĺl sees ja vänt oo selle võĺli `otses Mar; aea moole `käia `ümmer Mär; enni teed [noa] käiä peäl vahedass, siss kõhutad kõbasi peäl Vig; Vanasti `võeti käiä kivid murrust; oli koa valatud `käiasi, kellega sai käiatud Kos; käia pääl saab ka kõhutatta, kui võtad ja niisama kuivalt lükkad `kervega üle käia Sim; meie kõhas ei teritatta muud ku nugasid ja `kervid käiaga Trm; vändäss aad `käiä `ümmer Kod; käiaga saab kervest teravast tiha Äks; käi on ihegä ku̬u̬s KJn; käi `olli molli pääl, vesi `olli all Ran
2. fig (paksult määrdunud, paakunud esemest või olendist) Jalad kui sitta `käiad; Ull ilm ja ull tie - - rattad nigu savi ja muda `käiad, obusel `annab vedada IisR; jalad oĺlid meil kui moa käiad; perasoolik on kui üks rasva käi, `rohkem `rasva kui soolikud Saa; rasva tükk on nagu va käi Juu; rattad poriga koos kui käiad Trm Vrd käiakas
3. a. margapuu jämedam ots enne ollid puu nuiad, suur `ruilene käi `olli `otsas; nuia käial `olli tina juḿm sehes Muh b. rehepeksukoodi kolk varda käi ei taha `ringi `käia, tule õige sa ja arbuta Kad; varda `otsa on nahaga `pandud käi; varda käi, mis `ümbär käib, kellega lüiasse VJg; koodi käi Trm