kähmama`kähmama, kähmataKhkKaaPhaMuhsporL, KosKoeHljKIisKrk/-me, -de/, `kähmadaVNgJõhIisR; `kähmämä, kähmätäJuuKodKJnPuh, `kähmädäLügVai 1.kahmama, haarama Kes `jõuvab, `kähmagu aga omale `suuremb tükk IisR; `kähmäs `leivä kädeVai; Kähmas eesele keige suurema maki püuse Kaa; ma `kähmasi sealt omale koa ühe tüki `leibaMuh; tä oo `ahne, tä `kähmab paelu ette ~ edeTõs; `kähmas eenad kokkuTor; ta `kähmas miust käpuga `kińni; poisid on siit ikki `ernid kähmanud Saa; `kähma aśsad moast ülesseKos || äigama Pole suurt riidu olndgi, kui juba kähmas teisele Pha 2.näppama, varastama `Küllap tämä `kähmas `selle `kirve omale `õlma `alla Jõh; kui aga saab, siiss `kähmabMih; `sõuke suur varas ta ei ole, muidu `kähmab nõndasammu, kus saabHää; sel om `seante mu̬u̬d, ta kaess ku ärä kähmadesaaKrk 3.ahnelt jooma `kähmas suure pitka `seeme ölutKhk; `kähmäs iä lõua täie õlutJuu Vrdkahmama1 4.teravalt ütlema, nähvama Ega sie oma sõnu ei valitse, `kähmab `teisele `ninda‿tIisR; `kähmab kõhe teisele `öelda, mis süĺg suhu tuobIisVrdkahmama2 Vrdkähmima, kähvama