kuulu1 n, g kuulu (n kuul) SaMuh 1. kalkun kuulul nolbus ning noĺk nina pεεlJäm; kuulud oo ühed `söuksed kurjad linnud Khk; sii külas polegid kuulusi Mus; Kuulu ajas `eese änna kohevili Kaa; saksad ikka pidasid neid `kuulusiPha; kui kuulu vihaseks saab, siis aab oma noti pitkaleMuh || kolmekuningapäeva kalkuniks maskeeritud sant – Muh 2.int`kalkun teeb ikka kuulu kuuluMuh Vrdkulu3