kutsima`kut́sima, (ma) kut́sinMärTorRisJürKuuKKoe; `kutsima, (ma) kutsi(n) JämKhkKaaReiTõsPJg, `kutsinKuuLügJõhIisR 1. (hobust) juhtima Ja mina sis `kutsisin, `õhjad minu kääsLüg; aka obust `kutsima Jäm; [pruudi] kirstu pial oli kaks meest, üks oli `kutsija, teene oli lipu`oidjaPJg; kui `saksu söideti, sis oli `kutsar ies ja sie `kut́sis obusedRis; Kut́simise sain `enne `kuoli juba `selgeksJür; anna ohjad minu kätte, ma ise kut́sin oostKoeVrdkutsardama 2. õpetama, kamandama Aru jäeb lühikesest, kui `tarvis kedagi oma `piaga teha ehk `toimetata, kedagi taga `kutsimas ei oleIisR; Vanamad inimesed paljud toppivad noori kutsimaKaa; tema tahab ikka `kut́sida ja õpetadaKuuK