kusi|rakk – KuuHljVaiPöiVJgIKsi 1. põis Teil on ohu`pallid, kui mei `lapsed olimme, puhusimme sia kusirakku Kuu; kusirakko on `paigast `välläsVai; monel on kusirakk `aige VJg; kusirakk pannasse `jalgade `ümber, siis külm ei võta `jalgu äraIis; kusirakust tubaka kot́tTrm; põie `aigus, si o kusiraku küĺjen; õhuke paber nagu kusirakkKod; kuivatas sia kusi raku ära, aas `õhku täis - - siis õeruti jahudega `pehmest nigu siidLai || (pärandusest) kis surnut käib valvamas, siis sellelt küsitasse kas said kusiraku `endale; kus sa selle kusiraku paned Ksi; nüid `ootab selle kusirakku, kui ära sureb, saab kätteLaiVrdkuserakk 2.sõimallakusija va kusirakk, kes `alla kuseb Pöi; oh sa vana kusirakk VJg