[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kusimus kusimus g -e Jõh Khk Mus Muh spor L, Ris Juu JMd Koe Ksi Plt KJn Hls
1. sugu-, kuseelundid (inimesel, loomal), -ava (kaladel) kui kala iheb, eks siis kude `august ehk kusimusest tule mari ja niisk `väljä Jõh; kusimus o see, kust lest kuseb, vahe końt o augu `körvas Mus; kaladel oo kusimused, misest nad kuduvad Muh; teine loom kaebnd meie looma kusimuse puhas `lõhki Mar; kusimus pea kust `kinni änam `ühti Kse; kusimus oo `aige Tor; loom jäb `aigeks, küisikud aavad ülesse siia kusimuse `juure Juu; lehma kusimus käib `väĺla JMd; kusimus lehmal ehk inimesel ehk kellel taht Ksi; kusimus om si̬i̬ kust ta kuseb, annä alt Hls Vrd kusem, kusimik
2. emakas (loomal) – Ris
1. sugu-, kuseelundid (inimesel, loomal), -ava (kaladel) kui kala iheb, eks siis kude `august ehk kusimusest tule mari ja niisk `väljä Jõh; kusimus o see, kust lest kuseb, vahe końt o augu `körvas Mus; kaladel oo kusimused, misest nad kuduvad Muh; teine loom kaebnd meie looma kusimuse puhas `lõhki Mar; kusimus pea kust `kinni änam `ühti Kse; kusimus oo `aige Tor; loom jäb `aigeks, küisikud aavad ülesse siia kusimuse `juure Juu; lehma kusimus käib `väĺla JMd; kusimus lehmal ehk inimesel ehk kellel taht Ksi; kusimus om si̬i̬ kust ta kuseb, annä alt Hls Vrd kusem, kusimik
2. emakas (loomal) – Ris
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|