kurdkurd g kurr|uSKse, -oMar; g kurruRid 1.volt, krooge kirikuuel olid kurrud `püuti pεεlJäm; `rimpus `kurdudege kuued Khk; `värdlig‿kuub oli üll, kurrud olid `sisse muljutudVll; `istusid kurrud ää [seelikul], siis ta‿s ole kena mitteMuh; puusadega kuued, kaks kurru pundart seĺla taga, rönnad olid `paĺladRid; `kurdude vahed `kirpa täis puhasKse 2.korts, krimps, vaoke sarve kurrud lehmal,iga `aasta `kohta üks, kut taaher olnd, siis `kurdu‿p oleJäm; obu on igine ja märg, lakk on `kurdusid vöi kruttisi täis Mus; εεd rammusad lestad, nendega te saate `εεsel kurrud `palgest ää; Noordel pole `kurdusi `palges Kaa; Kena leit, aga `siia abu taha võtab suure kurru `sisse Pöi; pale oo nõnna `kurda täis et Muh; ennem `olgu vill `varbas, kut kurd `kingas (väikest jalga peeti ilusamaks) Emm; vesi `tööne, nii `vaikne, et pole `kurdu (lainevirvendust) pεεl endKäi; kulmo kurrodMar Vrdkord3