kuppuma1kuppumaHljPhlSaaM(-me) PuhNõoVõnUrvPlv, -mõSan 1. kupatama; (eel)keema soolane liha kuppus kige kavem Saa; pani päädiku kuppumaTrv; mia pane kah seene kuppumeHls; kapuste om kuppumenKrk; seene kuppusõ joVõn; ua˽`pańti kuppumõ, nah vii `sisse ki̬i̬mäSan; Sõ̭ss ku joba `pehmess oĺli˽kuppunuʔ, sõ̭ss `võeti ńä är kõ̭gõ leemega˽valõti `kauśsiUrv; ma panõ teräʔ kuppumaPlv 2. kuumas paisuma; läppuma kalad kuppuvad pεεva kεεsPhl; Vili on salves kuppuma läinud Saa; Ainu ei või tuurest pääst unikude panna, sääl läävä na kuppuma Nõo Vrdkuppama1