[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kibu3 kibu kipakas paat kas sie kibu `kannata mere `menna. küll kibu `lähte kumo; kuhu nüüd viel sene kibuga lähed, aragad juo meres VNg
kummut kummu|t Pöi, g -ti Khk Vll Kse Vän Hää spor K I, Puh Nõo, -di Jäm Khk Emm Tor; kummu|t́ g -ti Plt Trv Hls San Krl Har Vas, -di Krk Har; n, g kummu|ti Muh Lih Khn KuuK, -di Mär Lih Han Tõs Aud; kumu|t g -ti Vai, -di Kuu Lüg(n kumudi); n kumud Lei; g `kummudi Jõh; kummot g -i Mar, kummo|t́ g -di Plv; kumo|t́ g -de Se; kommu|t g -ti Rei, -di Käi; kam(m)ot Se
1. sahtlitega mööbliese sie on üva kumut `mitme `sahkliga, `seie on ia `riiet `sisse `panna Lüg; kes läks mehele, lasi kappi teha ja `kummudi ja Jõh; pani pölle kummudise Khk; suured `uhked kummutid `ollid Muh; tiuleva kott oli see kummut Emm; kommut oli tapp`nurkadega Käi; [pruudi] kirst `viidi natuke `aega `ennem ära ja kummudi ja kapid ja Lih; meil ikke koa kummudi veel maeas Tõs; kapid ja kummutid ja toredamad aśjad Aud; pärast läksivad `jälle kummutid muodiks KuuK; `kohvrisse said `riided visata pikiti ja põigiti, aga kummutisse ei süńni `kuigi paĺju VMr; minä läksin kersoga mehele, kummuti asi on iĺjuti `väĺjä tullud Kod; `meie vanamiss tei jo sedä laade tü̬ü̬d, kummutisi ja kaṕpe ja; nii kummuti om `rõivide panna Puh; mul `oĺli mõsukoŕv, tu̬u̬ `oĺli miu veemevakk ja kummut ja kõ̭ik Nõo; ütte kummutit peidsitedi kirõvõss; kummutillõ oĺl suuŕ `pi̬i̬gli päle tett Har; teil ka om kammot kohe `rõivit pandaʔ, `peeńkeist `kraami, sääne madalakõnõ Se
2. riidekirst – Mar Kse kummot, `kumbamisi kaen peal Mar
1. sahtlitega mööbliese sie on üva kumut `mitme `sahkliga, `seie on ia `riiet `sisse `panna Lüg; kes läks mehele, lasi kappi teha ja `kummudi ja Jõh; pani pölle kummudise Khk; suured `uhked kummutid `ollid Muh; tiuleva kott oli see kummut Emm; kommut oli tapp`nurkadega Käi; [pruudi] kirst `viidi natuke `aega `ennem ära ja kummudi ja kapid ja Lih; meil ikke koa kummudi veel maeas Tõs; kapid ja kummutid ja toredamad aśjad Aud; pärast läksivad `jälle kummutid muodiks KuuK; `kohvrisse said `riided visata pikiti ja põigiti, aga kummutisse ei süńni `kuigi paĺju VMr; minä läksin kersoga mehele, kummuti asi on iĺjuti `väĺjä tullud Kod; `meie vanamiss tei jo sedä laade tü̬ü̬d, kummutisi ja kaṕpe ja; nii kummuti om `rõivide panna Puh; mul `oĺli mõsukoŕv, tu̬u̬ `oĺli miu veemevakk ja kummut ja kõ̭ik Nõo; ütte kummutit peidsitedi kirõvõss; kummutillõ oĺl suuŕ `pi̬i̬gli päle tett Har; teil ka om kammot kohe `rõivit pandaʔ, `peeńkeist `kraami, sääne madalakõnõ Se
2. riidekirst – Mar Kse kummot, `kumbamisi kaen peal Mar
kumu1 kumu Kuu Kaa Pha Rei Lä(-o Mar) Krl Se
1. a. kuma, nõrk helendus üsna kot́tpime ma ei ole, kumu ma nää; kui sa omite natukse kumu nääd, et sa `keia saad Kir; sealt paistab üks tule kumu, lähme `senna `pihta Kse; Mullu nägi valguse kumu koa veel, nüid oo nagu öö Han b. ähmane kujutis `Saatsi last `kooli ja `vaatasi takka järel nii kaua kui kumu veel näha oli; Üks must kumu läks mu ees; Tuba nii pime, et ei näin akna kumugi Han || fig nõrk mälestus, aimus See oli ammu, nagu kumu tuleb veel sellest ette Han
Vrd komu4
2. (ebaselge) sumin, kumin Just kut püsut miskid kumu säält puult kostaks Kaa; ma kuule na `easti mürinad küll `ühti, a kumu ja jumina ma ikke kuule Mar; kella kumu kuulda Kse; mõts kumisõss, kumu kuuluss Se
3. kuulujutt, kõmu Eks `viimaks mend `rahva suuss kumu `lahti, vanatüdrigul on `kaasavaraks tuop `kulda ja kuppu`sarved Kuu; Naised lasid seikse kumu lahti Kaa; Ajas muidu tühja kumu Pha; see kumo oli `ammu juba `vällas, sa alles esimest `korda seda kuuled Mar
1. a. kuma, nõrk helendus üsna kot́tpime ma ei ole, kumu ma nää; kui sa omite natukse kumu nääd, et sa `keia saad Kir; sealt paistab üks tule kumu, lähme `senna `pihta Kse; Mullu nägi valguse kumu koa veel, nüid oo nagu öö Han b. ähmane kujutis `Saatsi last `kooli ja `vaatasi takka järel nii kaua kui kumu veel näha oli; Üks must kumu läks mu ees; Tuba nii pime, et ei näin akna kumugi Han || fig nõrk mälestus, aimus See oli ammu, nagu kumu tuleb veel sellest ette Han
Vrd komu4
2. (ebaselge) sumin, kumin Just kut püsut miskid kumu säält puult kostaks Kaa; ma kuule na `easti mürinad küll `ühti, a kumu ja jumina ma ikke kuule Mar; kella kumu kuulda Kse; mõts kumisõss, kumu kuuluss Se
3. kuulujutt, kõmu Eks `viimaks mend `rahva suuss kumu `lahti, vanatüdrigul on `kaasavaraks tuop `kulda ja kuppu`sarved Kuu; Naised lasid seikse kumu lahti Kaa; Ajas muidu tühja kumu Pha; see kumo oli `ammu juba `vällas, sa alles esimest `korda seda kuuled Mar
kumu2 kumu Kam, -o Rõu Se kühm, mügar tu̬u̬l hobõsõl oĺl kabja man sääne kumo, nigu `templigaʔ lät́s muta pite Rõu Vrd komu1
kumu3 kumu Nõo Kam, -o Rõu Plv Vas Se
1. ahjukumm ahjupääline olli tasane, kumu olli `kõrge ja nigu kaarik; ahjul enämb kumu ei ole - - kivi palasiva ärä ja satteva `alla Nõo; ahusuu kottalõ madalalõ oĺl sääne kumo tettu, siss es pääse˽tuli `vällä Rõu; vanast latsõ˽käve˽kumo pääle `lämmähe Plv; teḱk aholõ `veiga madala kumo Se Vrd komu6
2. (vihma)kate kaĺeskal om nisuke kumu pääl, `vihma sadama lääb, siss saksa ei `saava ligedass Nõo
Vrd kumm1, kummik1
1. ahjukumm ahjupääline olli tasane, kumu olli `kõrge ja nigu kaarik; ahjul enämb kumu ei ole - - kivi palasiva ärä ja satteva `alla Nõo; ahusuu kottalõ madalalõ oĺl sääne kumo tettu, siss es pääse˽tuli `vällä Rõu; vanast latsõ˽käve˽kumo pääle `lämmähe Plv; teḱk aholõ `veiga madala kumo Se Vrd komu6
2. (vihma)kate kaĺeskal om nisuke kumu pääl, `vihma sadama lääb, siss saksa ei `saava ligedass Nõo
Vrd kumm1, kummik1
kumu|pealne ahjupealne – Nõo Plv Räp ahju kumupäälitse kottal `oĺli kaits part, `sinna `laot́i kõjo lõmmu pääle Nõo; kumo pääline puid täüs `kanda Plv Vrd kummipealne
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|