[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kummut kummu|t Pöi, g -ti Khk Vll Kse Vän Hää spor K I, Puh Nõo, -di Jäm Khk Emm Tor; kummu|t́ g -ti Plt Trv Hls San Krl Har Vas, -di Krk Har; n, g kummu|ti Muh Lih Khn KuuK, -di Mär Lih Han Tõs Aud; kumu|t g -ti Vai, -di Kuu Lüg(n kumudi); n kumud Lei; g `kummudi Jõh; kummot g -i Mar, kummo|t́ g -di Plv; kumo|t́ g -de Se; kommu|t g -ti Rei, -di Käi; kam(m)ot Se
1. sahtlitega mööbliese sie on üva kumut `mitme `sahkliga, `seie on ia `riiet `sisse `panna Lüg; kes läks mehele, lasi kappi teha ja `kummudi ja Jõh; pani pölle kummudise Khk; suured `uhked kummutid `ollid Muh; tiuleva kott oli see kummut Emm; kommut oli tapp`nurkadega Käi; [pruudi] kirst `viidi natuke `aega `ennem ära ja kummudi ja kapid ja Lih; meil ikke koa kummudi veel maeas Tõs; kapid ja kummutid ja toredamad aśjad Aud; pärast läksivad `jälle kummutid muodiks KuuK; `kohvrisse said `riided visata pikiti ja põigiti, aga kummutisse ei süńni `kuigi paĺju VMr; minä läksin kersoga mehele, kummuti asi on iĺjuti `väĺjä tullud Kod; `meie vanamiss tei jo sedä laade tü̬ü̬d, kummutisi ja kaṕpe ja; nii kummuti om `rõivide panna Puh; mul `oĺli mõsukoŕv, tu̬u̬ `oĺli miu veemevakk ja kummut ja kõ̭ik Nõo; ütte kummutit peidsitedi kirõvõss; kummutillõ oĺl suuŕ `pi̬i̬gli päle tett Har; teil ka om kammot kohe `rõivit pandaʔ, `peeńkeist `kraami, sääne madalakõnõ Se
2. riidekirst – Mar Kse kummot, `kumbamisi kaen peal Mar