[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kumer1 kumer g -a R(n -a Vai) Muh spor L, Juu Sim TaPõ KJn SJn M Ran Nõo San(g -e); kummer g kumera Puh Nõo San; kummõŕ g kumõra V väljapoole kaardus, kaarjas paa põhi on kumer; kõik paad ei õle kumera `põhjaga Lüg; `kätki `tallad tehä kumerad ja `muutku `kiigudeda Vai; `nõudel oo mõnel kumerad kaaned Mär; tooli põhe kõik kumerad, olgu ta alatsi või ületsi, ikke kumer Tõs; `lõhki löödud paĺgil teene küĺg oo lai, teene kumer Tor; kumeri `asju küll ja küll Hää; mõni on kumera jalaga, jala põhi kumer Sim; uavasiäned - - piält pu̬u̬lt kumer nagu mütsi lagi Kod; `riide kerst, kaaś oli pääl, kumer kaaś Äks; kaelkoogud `tehti enamast kase puust, ehk üks kõik, aga nad pidid kumerad olema Lai; vikat́ om aĺlass `einä `pääle, siŕp om kumer kõrre `pääle Krk; kes ei `oska äste `niitä - - jätäb kumerad jooned aena kaari `pääle kasuma Ran; midägi paenutadas kumerass Puh; pääld `oĺli kraṕp kumer, alt `oĺli laǵa Nõo; pańgil om kumer ~ kummer põhi San; ku‿sa kaśti kaast tahat päält kumõrat tetäʔ, siss piat laud enne ahusuu pääl tulõ`paistõn kumõrass `paistma Har; kummõŕ kui lehmä saŕv Rõu; taal kirstul kummõŕ kaas Se; kumeras(se) 1. kaardu(s); kummi(s) välimäne serv vähä `leigati `väljä`puole kumerasse (seilil) Kuu; paa põhi on kumera mend - - pada `sõisab nüüd `nõnda `köndalli Lüg; Saad `oĺli `seuke ümargune, alt laiemalt, ülevelt kumeras kokku Hää; kui riistal kisub laud nii kumera, siis vana `rahva jutu järele kõmmeldab ära Trm; kumerase vajonu Trv 2. longus odr oo nõnna kumeras Muh Vrd kumajas, kumar, kumarik, kumbus, kumergas, kumerik

kumer2 (taim) kumerid oo `valged, justkut `erne tera, vars põle `kuigid pitkuke, kümmekond terasid oo ühes kärajas Muh