kumarusikumarusi, -ruìsiNõoVõnOteSanV(-mm- Har), -ruisi KamSe, -ruži Leikummargil(e); küüru(s) ega mia kumarusi `kartuld võtta ei saa, mia lase põlvili; kumaruìsi `kakse `ainu Nõo; mina kumarusi ei saa enämb midägi tetä Võn; kumaruisi olet peedi `kitskimise man, sääl ei `saaki põĺvili ollaKam; mul om kumarusi `väega alb, ma‿i˽saa˽kumarusi `kauga ollaʔSan; rükä põimõti kumarusiKan; Rehetarõ oĺl `suitsu täüs, pidi kumaruìsi `käümäUrv; kumaruìsi ei saa ma medägi tetäʔ, `saisu ja `istu ti̬i̬t õ̭ks ńapõn; ku vanast mi rükä tsirbiga `põimi, pedi kõ̭iḱ päiv kummarusi olõmaHar; ku kardoka`võtmine oĺl, siss ma `ru̬u̬mśsigi˽põĺvilõ, taha as kumaruìsi ollaʔ Rõu; `kartolit võtat, rükä põimat, tu̬u̬ um kõ̭ik kumarusi tü̬ü̬Plv; Kolm nädälit sai rüka `põima, kül kumaruisi ja röötsäkilläVas; lasõ `hindä kumarusiSeVrdkumaras, kumarihe, kumarikku, kumarudõ