Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 8 artiklit
heliredeli laulja kull värbkakk (Glaucidium passerinum) Eliredeli `lauljal kuĺlil on vileääl, madalamast akkab `piale ja kogu aeg `kõrgemast läheb Iis
kull1 kuĺl Noa, g kuĺli Kul Mär Khn Tor Saa K I spor V,
kulli Sa Muh Lä Mih Tõs PJg Vän M T;
kull Phl, g kulli Rei,
`kulli R(n `kulli Vai)
1. röövlind (üldnimetusena) `kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk; [kui] kull `viŋŋub vai madalald `lennäb,
tuleb `vihma Lüg;
`kullid varastad kana `poigi;
`kulli käis mei lagas magamas Vai;
kanad joosid kulli eest Khk;
Kuku lind lihab siis kulliks kui änam äi kuku;
`Eesel (endal) küüned just kut kullil Pöi;
sui oo kukulind,
`talve o kuĺl Muh;
va kukulennu kuĺl karjob täna `peale sii puu `otsas - - [ei tea] kas loom sureb ää või Mar;
kuĺl murrab kanu Mär;
`laskis maha suure kulli Tõs;
Neid `kuĺla ond `mjõtmõd `sorti,
mua`kuĺla ning mere`kuĺla Khn;
kui [kägu] kukkumise `järgi jätab,
siis kullisse akkab PJg;
kuĺl `tahtis kana ää toimitada Ris;
suured kuĺlid need murravad jäneseid JJn;
`kuĺlisi on `mitmet `seltsi IisK;
nääd sügise poole enam kägu ei kuku,
ta muudab ennast kuĺlist Trm;
kuĺlid one `vargad Kod;
küll kakelsivad,
kuĺl ja varess,
nii et kole kohe Äks;
`pääle kulli ei kisu `kennigi kanu Hls;
vahib juśt ku kuĺl tõise pääl kunagi (vihaselt) Krk;
siĺmä `jõlli pään,
vahib kui kuĺl Ran;
mul `olli `ulka kana`poige,
kuĺl om kõik ärä vedänu;
temä‿m nii ira - - naśte`rahva kätte saab,
siss nigu kuĺl lahup kana Nõo;
kuĺli˽küüdseʔ ummaʔ terävõʔ Krl;
ku ah́oluud aia nõ̭al `pistü om,
siss kuĺl ei˽näe˽kannu Rõu || (iseloomust) meil põle tasasid `lapsi,
need oo `neoksed kullid `kaarnad kõik Mar;
Kullil iks kulli poja, tuvil tuvi tütre Se ||
fig (peeretamisest) Ei siin või olla, siin hallid kullid lendavad Mar Vrd kullis2. euf (kala)kajakas –
Vll Pöi Tõs Khn Hää kullid `karjuvad ja tulavad merelt äe `maale Pöi;
suured kullid. vahel ikke vaob [neid] põllale,
siis oo [põld] `valge Tõs;
`torma tulõb siis,
kui kuĺlid `mualõ tulõvad;
Kuĺlid ette `kiibavad `meite jaa piäl,
`räimi piäks olõma Khn;
nende kuĺlidel pidi teine jalg olema varvasjalg,
teine lestasjalg. selle varvasjalaga `tõmmab kala `kińni,
lestasjalaga `jälle ojub Saa ||
jusku kuĺl situb korra `suure `merre (mehest, kellel vaid üks laps) Hää 3. tsaariaegne vapikotka kujutis; mündi tagakülg vene `keisri raha pääl oli kull VNg;
Kas kull vai `nummer Lüg;
rahal on ühel puol `kulli,
`toisel puol `kirja Vai;
kumb aa,
kull vöi kiri Emm;
kuĺl otsa pääl (ametimütsil); vallamaja läve pääl oĺl kuĺl üleväh Se ||
(tsaariaegne) raha vene kullid kadusid Khk;
mul ikke mõni kuĺl on `taskus Kos4. hrl pl õlgkatuse unkalauad `kullid tehä karu käppidele üles `õtsa. `kutsuta kattuse `kullidest Lüg;
kuĺlid on `otsmesed aripuud,
`paĺlu pikemad kui teesed - - `pialmesed otsad on kõberad,
noka `moodi Nis;
siädäb juba `kuĺla üles Kod Vrd kullinokk5. jooksumäng sabastikku `mängimine:
üks õli ies kie `püüdas,
edimane õli ema kie `oidas `poigi,
kull kie `püüdas `kinni Jõh;
teeme kulli `mängu,
üks [on] kuĺl ning teised linnud Khk;
lapsed `mängvad `kulli Muh;
kaŕjan sae `kuĺli tehä ja `tilpu `mängä - - `kuĺli mäńgiti ümmer küüni Kod;
lapsed mängivad `kuĺli,
aavad üksteśt taga Plt;
joosime tõśtega väĺlan ja teime `kulli;
`üits `pańti kulliss ja kui tu̬u̬ sai tõese kätte,
siss sai jälle si̬i̬ kulliss Ran
kull2 kuĺl g kulli Kod Plt KJn Urv Har Rõu Vas Se1. (vilja, lina) mõõtühik üks kuĺl `viĺjä Kod;
kuĺl [oli] kolm vakka KJn;
kuuśkümmend `naala oĺl üts kuĺl. linaʔ käüdeti `kulli Har;
kuĺl oĺl kat́stõistkümme `punda;
üt́s kuĺl linno Vas 2. (roguski)kott tubak pandud `kuĺli;
`kuĺla tõeme kaupmehile Kod;
Esä tõi talsipühis õks kulli püüdlit;
Kuĺl oll katski Vas;
`viĺja ka `tu̬u̬di noidõ `kuĺlõgaʔ Se Vrd kuli2
kull3 kuĺl g kulli võrkkott, kalakahv Panõ ruttu kuĺl `alla, muõdu angõrjas lähäb minemä Khn
kull4 kuĺl g kulli Kam Ote Kan Plv; n, g `kulli Vai; pl `kullud Kuu mull `Suured `kullud olid `loigu peal Kuu;
`kullid tulevad vie `pääle Vai;
kui kulli vi̬i̬ pääl om,
siss tulep vi̬i̬l edesspäedi `vihma Kam;
ku vii pääl paĺlo `kuĺle juusk,
sõ̭ss saa paĺlo `vihma Kan;
`poiskõsõʔ aava seebivattu üless tulõvaʔ kuĺliʔ;
aasõ `kullõ suust `väĺlä Plv Vrd kuljus
kull5 kull Lüg,
`kulli Vai, g `kulli; pl kullid Käi kult siga on `kullil (otsib kulti); piab [emisega] `kulli `juure menemä;
`kulli kohita `vällä Lüg;
`kulli on viel `leikamatta;
siä `justko vana `kulli siga `juoksed pikki külä Vai ||
munandid ega isase loomal on kullid Käi Vrd kulu5
kull6 kuĺl g kulli Jäm Kaa Krj aassõlm Kaks `kulli on sölmed mis `järgi ep jookse Jäm;
Üks köis kinnitakse teise `küĺge kulliga Kaa;
kuĺl see on `söuke köve (köie) söĺm,
mis eina `koorma `juures `tehti Krj Vrd kullsõlm
kull7 kui esimeist `korda kevade `lambad karjamale `aede, siis lapsed `pande `ümbr [karja] `joosma: viis `ville ja kuus `kulle, seitse sada änna rakko, ühisa ümbr Jüri augu Phl