kukutama1 kuku|tamaSasporLK, IPuh, -tammaPlv, -damaKhkEmm; kukkutamaLügVai, kugutamaKuu 1.kukkuda laskma; pillama, poetama kukkutad kivikattuselt `alle tulemaie; sie inimene on `endast kõhe `surnust kukkutandLüg; älä kukkuda last `süülist mahaVai; kukutas ennast ülebelt mahaTor; ta kukutas kruugi mahaRis; tema kukutas ennast `koorma pialt mahaAnn; tüdruk tahi ennast jõkke kukutataVJg; üleväst kukutap maha endäPuh || tagandama valitsus `muudeti, `keiser kukkutatti Lüg; kukutasid vana valitsuse JMd; kukutati ametist, sai `lahtiPlt 2.hüppama; hüplema Poiss kukutas üle kraavi; kukutab kaks `jalga `seltsis kut `varblane Jäm; ummisjalu kukutas üle ajaAns; obu tantsib ning kukudab aiste vahelKhk; meri siad kukutavad veest `välja viuh ning viuhMus || (last) hüpitama mis sa tah kukutatPlv; kukutadas ja kuĺlatadas kui laado hobõst Se || viskama Võttis kõik viis kivi pihku, kukutas ühe ülesse japani [teised] ruttu pihust maha. Nüid kukutas selle kivi uuest ülesse tagasiTrmVrdkukutõllõma