kukk1kukk g kukeeP(kukõKhn) M, kukkeR(kuguKuu); kukke (-o) g kuge (-o) Vai 1.kodulind, kukk kukkeid on `rohkemb ku kanuJõe; ans ühe kugu noga `täüe (naeruväärselt vähe); Kuguga `tüöle, kanujega `puuleKuu; kukk `laulab `kuurdes-`kaardes, kivises `keldris, `tammises `tündris = kerik, torn, `kelladVNg; kukkedel on punased `arjad; kukkesi õlen isetappand küll ja süönd seda lihaLüg; aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä; kukke on jo kanule miesVai; kukk kiristab, kui ta varese nääb `lindvadKhk; kukk on kaks `korda lauln, `töuske üles Pha; kuke sulud pannasse padide `sisse; ma ei ole `teisi`kuksid kuulnMuh; mees lεheb loudile, lihavaage pεε pεεl = kukkEmm; kui kukk `öhta `loulis, siis toleb teist `elmaRei; kanad ei mune, ei ole kukke Mär; kukk aab kanu tagaKse; kukk laalab kolmat joba, peab `tõusmaMih; rebäne murrab kukesi ja kanuTõs; Kukk kabistab kanuKhn; kui kukk seesab ühü jala peal, siis tuleb `jälle `külmaAud; kui kukk õrre pääl `kirri laseb, siis vanakurat - - `vaatab mis `kurja teha saab Saa; mis sa piad nende kukedestHMd; must kukk `olla aedavaras; kukk kuuse `otsas, saba moas = seena kellJuu; kui kukk laulab pärast `pääva `vieru, siis on `omme `sańti `ilmaKuuK; sie kukk jah laulab sõna sõna `seĺga (järjest); kui vana kukk, siis `ütlevad, et [tibudest] tuleb pailu kukkesiJJn; kukk kogistab kanade `ümbärIisK; kukk laalab `i̬i̬gnass `aagnass, kivisen `keldrin, `tampsen `tündrin = kirikuõpetaja kantslis; `nu̬u̬ri kukka oo kuus tükkiKod; [kui kell tuli] siis enam ei `pantud kuke laalust tähäle ega kukestÄks; kukk onkanade peremeesLai; veiksed kuked ole `kanged `kisklema ja kanadelle `seĺgä `tükmäKJn; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi; ku kukk `õhta laulap, siis saavet `essüje ti̬i̬ päälKrk; kui kukk õrsile minnen laulab, siss om ommen uut `ilma `u̬u̬taHel; enne kukkefig väga vara Kolm `enne kukke ja `seitse `enne sia `sörki [on virk juba tööl] Kuu; `enne kukke `tahtis üles jubaJäm; kolm `koitu enne kukke, nii vara oli ülalPha; Rehe rabamise `aegu `tõusti juba enne kukke Pöi; see oli enne kukke ja `koituVig; kolm sia `sõitu `enne kukke oled väilasVMr; me `enne kukke ammugi ülevalPlt; kukkes, kukestväga vara Ma töusi üles esimeses kukkes Phl; tä tuli kojo kukkesVig; kukest akkasin minemaKoe || (kujutisena) Luteruse kergu torni `otsas on kukk, venel on riśt; kukk ja riśt `oidvad kurja `eemalePöi; ega `kośki kerikides ei õllud kukke, rist õli, aga Palamusel õli kukkPal; kiriku torni otsan om muna, siss kukk, siss riśtHlsVrdkukass, kukes1 2.figNigu kukk `aia `otsas muud kui `laulab (kõnepidajast); `Mutku kisub `riidu nigu nuor kukkIisR; kut karuste `jalgadega kukk, kottis püksid, `peened sääredJäm; söidab obu kut kukk, mees [peal] kut nukk (uhkest välimusest) Khk; Just kut kukk nopiks kivisi (tülinorijast) Kaa; See oli noagu kuke unenägu (sai ruttu otsa); Just kut pisike kukk üppab (väiksest riiakast mehest); Süda on `kange noagu kukelPöi; Kukke `tapma (noaga keedetud muna poolitama) Rei; Kas sa kukel einu andsid (öeld lapsele, kes täiskasvanute jutusse sekkus) Hää; ma lähän koakukke `laskma ~ loogaga `eina tegema (heinu varastama) Juu; küll oli Selma kimbus, küll ta neid kukkesid oli tapp (kuuriideplekkidest pesul); Jäi kuke kurvastusse (tukkuma) Kad; `kasse `einä tõmmatasse [läbi sõrmede] ja küsitässe kas kukk või kana, nu̬u̬r või vanaKod; See jook ei vähene sugugi, sa jood kui kukk merestPal; kukk tańsib katussel (tulekahjust) KJn; te olete juśt ku kaits `kurja kukkeKrk; õpeteje, `köster, kukk ja koer om `suuge raha `ti̬i̬ndjäHel; punane kukk (katusel)tulekahju (lahti) Punane kukk arjal Kaa; punane kukk katusel Tõs; mõni paneb teesele punase kuke katuseleJuu; Lahtise lambiga ei suanud ju igale poole minna, siis õli varsti punane kukk katusel Trm 3.muude kanaliste isaslind `tetre kukk ja `tetre emä, kukk on must ja emä on paatLüg; Vanad kukked `oiavad `mängu `keskeleIisR; Metsakanad on mustad linnud - - kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana, änd `sarvede `moodi köver Pöi; kevadi kui ma seitseteist tükki lasin neid [tedre]kukkesi, siis neid oli koa siin `paĺluNoaVrdkukass 4.tulirelva vinnastusseade Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk Pöi; kukest tömmeda kui `püssi `lahti `veedaEmm; lase kukk ilusti alla, et `lendert ei lõhuMär; kukk tõmmetakse peält ää, siis `minna `lahtiJuu; kukk lü̬ü̬b `alla ja annab plaksuKod; kukk tõmmatasse ülesse; tõmmas kuke `vinnaKJn; Padrunitel `oĺlid tihvtid külle pääl, `sinna lõi kukk `pääle Vil