kudrus2kudru|sTõsKsi, g -sePöi, -sõ Khn, -sseMuh; kudro|sMar, kudru|ssTrmLai, g -sse; pl `kutruksedKuu 1.s (villa)kähar, säbru Ne `kutruksed on `sendä `oite `pehmed; `Talle `kutruksist saab ilusa `laŋŋa jakki jauksKuu; kähäräd nagu kudrusõd olid `juusõd, nagu karunõ koer oliKhn; veke tallekesel on `kräśsis vill nigu kudrussLai || anetõberoho kudrused, `pissed `valged korrad kasude `küĺge, see oo tänav`aastane kasuAud 2.alokiline, kräsus küll oo elos kudros vellaga lammasMar; kudrus villad oo `äste koos Tõs; kel ästi peeniksed `juussed, siis `üeldi kudrus, nigu `lammalKsi; `kangest kudrusse villaga tallekene, lühelane ja`kangest käharas, `kruśsis; mõni lammas on kudrusse villaga, mõni `lahke villaga Lai || tiheda keeruga nii kena kudrus keer, ta teeb ikka `seikse kena kudruse keeru PöiVrdkudris