kudrus1kudru|s g -seSaL(g -sõKhn) HaSim, -sseMuhLäPõ(-o|s LNgMar) Iis, -kseJMdViK; kudru|ss g -seLaiPlt, -ssaTrv; `kutru|s g -seVNg, -kseKuuhrl plväike klaas- või kivihelmes Vanal ajal `neuluti neid `kutruksi `riiete `külgiKuu; kudrused, pisigeised kut oleks läätsad olad, kivist sedisedJäm; kudrused oo eige pisised `elmedKhk; Vanast olid emastel pühade aega kudruse roŋŋid kaelasKaa; põll `olli `piipre·ĺla ja kudrussid täis Muh; krõĺlid `kaelas ja kudrossed riiete pealLNg; kudrussid oli igäte `karbaVig; Vanaste oli kudrustest `tehtud kurdid ja jäkid olid kaela `ümmert ja eest kudruse paelaga ilustud Han; naesed `kantsid kudrusidPJg; kudrused olid`piened nagu raheteradHag; kudruksed õmmelda `rindade etteja kaela `ümberVJg; kudrussid õmmeldi tanude `küĺge ja jakkide etteLai; kudrussed nõelutasse õhukse naha `pialePlt; `Amba ilusa ku kudrussaTrv || kuljus kudruksed olid `uostel kaelas, tore pulmasõitVMrVrdkudru2