[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kruvi n, g kruvi VNg Lüg Emm Rid Kei Juu Tür Koe MMg Pal Plt, ruvi Saa M; n, g kruu Hi LäPõ Lih K I, krui Jäm Lä Tür Plt, rui Sa Muh LäLõ Pä VlPõ; kruu LNg Kul, kruuv Ris HMd JJn Kad Äks, kruuv́ San Har VId, kruuvi Kei HJn Iis Trm, g kruuvi; kruu(v) g `kruuvi R, g `kruui Kuu Hlj; n, g `kruuvi RId(g `kruvvi Vai); kruuv T(kruiv Puh), kruvv TLä(-uu-) Kam San VLä, kruv́v Rõn Urv Har Rõu, g kruvvi; ruu g ruuvi Vas, kruug g kruu Lei; skrouv g skrouvi Lei
1. kruvi a. kinnitusvahend `kruuviga `kruuvida midagi `aśja `kinni VNg; sääl oli siis üks kaheksa `kruvvi; `kruuvi `otsa `lähto mutter Vai; Vanasti pandi istme pöhjad `ruidege ala Khk; Rui oli koa puust `tehtud Pöi; Keera kruu `auku Käi; Nael äi `aita, `siia peab kruu panema Rei; `keerdaks puu `sisse, vińdid on `otses, se on kruu Rid; kruid läksid `lahti Mär; aŕk sahk oo puu sahk kahe aralene, vannas `kruudega `otsas `kińni Lih; Lauad ja toolid oo kõik ruidega kokku `pandud Han; `pendrega `võetase `ruisi `lahti Tor; `vanker rauatadas sepal `ruidega; `tislar lü̬ü̬b rui puu `sisse Hää; `vaata kas kruu on lõdval väga Nis; Isal oli `kruusi kapi sahtell täis Jür; puest suab `kruusi küll, `kiera auguta puu `sisse Tür; nüid käib pia puu `kinni `kruuvidega Kad; tahi kruu, kes `tahti `pü̬ü̬rab Kod; lahutad tükkidest, võtad `kruudest `lahti Pal; kellege ruvil `vinti käänets, si̬i̬ om lupe; käänä ni̬i̬ ruvise `kinni Krk; kruvviga tuleb jo paĺlu `asju `kinni käändä Puh; si̬i̬ kruuv `piätäp, muedu satava kääri ku̬u̬st ärä Nõo; `kruuve es olõʔ Võn; säńg kruvvitass `kińni `kruvvega, egä tulba man piap olõma kruuv́ Rõn; Panõ˽taa kruv́v är Urv; raud om jalassõ külen nelä kruuviga kińniʔ Räp b. pingutusvahend (hrl voki, ka höövli, veski vm osa) kruuv käis siid iest `otsast, sai `kierada sis `trammimalle VNg; kui `tangu tehä (veskis), siis `tosteta kivi kive `tellimise `kruuviga üles; [voki] südä käib `kruuviga edasi; [höövlil] `niisike `vaskine `tellimise kruuv, sie `kiereta `kinni, siis `tellimise raud `seisab ülal Lüg; `Kitsama otsa sees on kruid, [mollpilli] keeled keerdakse nendega `kangele Jäm; oki `keermise rui keib oki pingist läbi, sääl on auk sihes Khk; Saha vanna ruid logisevad, taris enne kündi kõvast kinni keerda Pöi; Kruu `öövlil on kaks `pitka kruud Rei; keeratakse [voki] nöörid lõdvemale jaa, kruuvist keeratakse LNg; vokipengi peal oo ratas ja krui oo pengi `otsas Mar; [vokil] kaḿp ja krui, millega keeretse `kaḿpi edesi tagasi Var; okil oo koa rui, ruist keeretse Tõs; Krui tellib [voki] naba edesi ja tagasi, nöörid `sirgu ja `lontsu Hää; `keeran kruu `lahti, tahan `värtnad pealt ää võtta Juu; kieran voki kruud kõvemalle VJg; panid siis `put́kedega sahad `õtsa, või `kruuvidega Trm; [voki] kruuv käib piäpakuss läbi Kod; teenekord vokk ei võta `sisse, lõng jääb vedelast, siis kruuvist `kääna Äks; kivi`teĺmise ruvi, et kivi üless ja ala, et peenepes ja `jämmepes jahu (teha) Krk; vokil om kabel pääl, kruv́v om otsan Kam; Ku˽keerõmbat `langa taht, sõ̭ss tulõ voḱi `kruvvi `hindä poolõ käändäʔ, ku jäll loiõmbas, sõ̭ss tulõ `kruvvi välä poolõ˽käändäʔ Urv; topõl `hü̬ü̬lil - - kruuv́ pööretäss pääle, et [kaks tera] ommaʔ ütstõsõ ligi `kińmäde Har || fig peenis igäl `poisil kruvi `püksis; `kieras `tütrikule kruvi taha Lüg
2. fig (napivõitu arust) `Kruuid vähä `löüsi; Üks kruu `juokseb `ümbär `toiste; Sul pole kaik `kruuvid kodu Kuu; ei sel mehel `kruuvit pia `kinni `ennast, `kruuvid keik logisevad Hlj; sie one vähä napastand, sel on üks kruvi kuer`putkest VNg; sul on üks kruuv leppäne Lüg; Üks krui puudub Jäm; üks rui on testest natuke lühem Vll; See kruu on lahti, mis teisi kruusid kinni peab Mar; tä ruid visisebad Mih; Üks krui metsa `pu̬u̬le Hää; mõni kruvi on sel mehel `puudu, on toho·h; ta on ull, kruvid `lahti Kei; sie on täiest `moistusest ära - - üks kruuv logiseb JõeK; See kruuvi vedel, mis `teisi peab Trm; pienikesed kruud on piäss ärä Kod; ega siul ei ole viit ruvi, sa olet neĺlä ruvige Krk; sel om mõni ruvi nõrgaste Hel; ta‿m jo periss loĺl, mõni kruuv om pääst ärä kulunu Nõo; pää man um `kruvvõ `puuduss, olõ õi˽kõ̭iḱ kruv́vi˽`kimmäʔ Rõu || heast mõistusest sel on üvat `kruuvit kohe Hlj; hää kruuvi sul ka pääh, `kruuvõga pää Se
3. laevavint, sõukruvi nüüd `kutsuda ja `kruvvi ja `prope·ller Vai
4. spiraal a. keerd; kruss langal kruviʔ ja kuuruʔ ommaʔ sisen Kan kruuvi lokki, krussi `panti juuss üless `kruuvi Har; kruuvih säbrus, lokkis villaʔ umma˽kruuvih; kruuvih pää Plv; kruuvis lokkis `juuksed on `kruuvis Lai; kruvvi keerdu lang `kruvvi `aetu, ülearvu `ki̬i̬rdu Kam; lang `tõmbass `kruvvi Krl; kruvvil keerdus lang om keerul ja kruvvil Krl; kruvvin keerdus; krunnis koe lang pidi olema parass, es või olla ülearvu kruvvin ega ülearvu loid; vill om kruvvin Kam; b. vint, keere naelal oo ruid peal Tõs; need on kruvinaelad, kel kruvid on `otses, siis nad ei tule `väĺla Juu c. juuksekrunn krui taga Phl; Enne paĺmiti juuss paĺmikudõ, siss kääneti `kukru takka `kruvvi ja `pańti juusõ`nõkluga kinni; vanast `oĺli `juusõ kruv́vin Har
5. käejooned Nee ruid sii päkanuki sihes on tulekahju, kellel ruid laial on, sellel on elus tulekahju Pöi