[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

krunt1 kruńt g kruńdi LäPõ K I V, krundi Jäm Mar Han Tõs Khn T Rõu Plv Vas; krunt g `krundi R(n `krunti Vai), krundi Hi; krońt g krońdi Võn Krl Har Räp, krondi Se; pruńt g prundi Vig Trv; ruńt g ruńdi LäLõ Pä KJn Vil Rõu, rundi Sa Muh Kse PäLo M väljamõõdetud maatükk a. talule kuuluv maa; talu(koht) krunt jääb maha ku tüö tegijud ei õle; `krundist piad `maksma raha; sie talukõht `panna `krunti, `mõedeta `uuest Lüg; `võeti `luosi, `kelle `miski krunt `trehvas Jõh; meil oli suur `krunti; `krundid olivad ikke `kaugemal aga, majad oli kaik kuos (vene külas) Vai; ehidas rundi `pεεle sauna; äga ühel oma ruńt, ühel pole teisega tegemist; mis sa keid mo `runtist läbi Khk; ma ela venna rundi sehes Vll; `Vötsi siis omale `möisast rundi koa Pöi; maad `pandi `runti, enne `ollid `põldude `viisi Muh; Iga krundi `nurkas oli `lailik piirikivi Rei; nüid eesti valitsus pani koehad `prunti; ühes jäus si meie ruńt, änamaste ühes `ruńtis oli põllusma Vig; meie ruńdi sees einamad ei ole Kse; enne `kruńti oli külä nuŕm Khn; Kis `linna läksid, müisid oma ruńdi ära Saa; elasime mehega ühes Ugla `kruńtis Ris; kui maamõet tuli, siis `pańdi `kruńti Juu; Olid pikad põllud ja laiad vahed – mõedeti `kruńti ja siis akati ära `ostma Ann; tema põld on tema kruńt Koe; `ośtis mitu `kruńti VJg; Tähkvere `mõisast `tehti need kruńdid, `mõisad kruńdist ei `ööldud Trm; põllud olid kruńdis, ühes tükkis Lai; maa lat́sid üeldässe `ruńtess KJn; kui maad `krunti `aeti, `anti maad taludele kätte Ran; peräst `krunti `aamist `olli egäl talul maa üten tükin Nõo; toda kutsuti krundiss, mis inemine tarvit - - nigu mõtsa aenamide, `põldega kokku, tu̬u̬ käis krundi nime ala Kam; `mõisa om `kruńtese `jaotedu San; ma `reńtisi krońdi kroonu käest Krl; `mõisa perishärr laśk kõ̭iḱ talukotusõʔ krońdi viisi vällä jakaʔ Har; mu esä `aigu `naat́i maid `kruńti `pandma Rõu; nüüd om `kruntõ pääl kõ̭ik Vas; `mõisa ańd krońdi kätte Räp; är `krontõ pääle elämä `lännüväʔ, si̬i̬st küläst `vällä Se; krunti tegema maad üles harima tegi `kruńti – issotanud puid ja maŕjapid Kod; kruntis väljamõõdetud, ühes tükis see oli `kruńtis koht, võisid loomad kohe `lasta, kui ein oli `tehtud Plt b. ehituse alune maa, ehitusplats `tarvis `siia `krundi `pääle ehitada maja, maja tehasse jo `krundi `õtsa Lüg; majad ehitetti igä üks oma `krundi `pääle Vai; Nüid andetse kua `kruńta `väĺla Han; Mul oo ilus ruńt, just jõe `kaldal Tor; liinan ja alõvin ei olõ `suuri `krontõ, omma vakamaa vai katõ vakamaa suurudsõ ehitüse krońdiʔ Har c. hauaplats jättis teese inimese lapse kruńdi aea `alla Kul; Ma maśsi ka matusõ kruńdi i̬i̬st kińniʔ Urv

krunt2 kruńt Plv, g kruńdi LNg HaLä Lai, krundi Mar Han Puh; krunt g `krundi Lüg; ruńt g rundi Pöi LäLõ(ruńdi Vig Kir) PJg(runt) Krk alus, põhi a. alus-, põhivärv krunt, `sellega `värvitasse alt, `este `krunditasse Lüg; Puust ja kibist pinnad pannatse enne `värvimest krundi `alla; Krundi `sisse võib natuke `värvi kua `panna Han; kui laud üks kord üle tõmmati, värnitsaga, siis sai kruńt `piale Lai; pääle rundi annat `puule läige Krk; krunti (põhi)värvi, tooni sinist `kruńti siilik, aga `koltsed `poorded sees; ma kujo eesele koa seda `kruńti siiliku Mar; mis `ruńti seelik see oo Vig; nüid on ju punast `kruńti riiet paĺlu Rap; ma nii `valget `kruńti (heledat) ei taha Juu || (triip)muster sukal on sinine ja must kruńt, laiem ja suurem kui triip; `enni `tehti siilikusi, siis `tehti koa `kruńta Mar; pool `ruńti (kitsad jooned ühel pool laia põhijoont), täis ruńt (kitsad jooned mõlemal pool laia põhijoont); egä kalebist seelikutel, mis nüid oo, `ruńta sees põle Vig b. alumine palgirida vundamendil – Plv

krunt3 krunt g krundi Hi Rid, `krundi Jõe; in `krundis Jõe VNg, `kruńtis Hää kari, (kivi)madalik `krundiks `kutsuta vie alust kivi, `laevad `jäävad `kinni `sinna Jõe; `laiva on `krundis VNg; laev läks `krunti Phl; maa `randas on väga paljo `kruntisi Phl; krundil on koa `risti maamärk; laeb läks `krunti. torm tuli `peale ja `peksis puruks Rid; laev on `kruńtis. `kaptin aeas ta `kruńti Hää Vrd krunn1