[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kronu kronu R(-o Vai) Mär Hag Iis Lai Kõp, krońu Tõs Tor HJn I Hel T VLä Rõu; krońo Kod KJn Puh Kan VId(kruńo Plv); ronu Pöi Mär Kse Kei, rońu Khk LäEd Pä VlPõ(-o KJn) M pej (vana) vilets loom (hrl hobune) `ilma lihata `lahja obune, seda `üeldi juba kronust VNg; Õle neist `ükski enamb obuse `kirjas, igavised kronud on Jõh; Obune jäend `suure `tüöga kronust kuhe IisR; Äi mina `söukest ronu änam ede paneks Pöi; vana rońu ja setukas üidatse Var; Koloo·si obused jäävad õege rońudese Tor; va naha kronu, `üitakse `mõnda obust Hag; kuradi kronu obune IisK; krońo one veeke ja vana obene; lehem kõhna ku luukrońu Kod; üits va rońu olli tal ehen, kae kas temäl parembet obest `omgi Hel; obese `väśsevä ärä ja jäevä kõhnass ku krońu Nõo; paĺlu sa oma krońust taat (tahad) San; hobõsõkõnõ om jäänü˽täl nigu krońo inne, ko‿sa sääntse krońoga sõidat Kan; vana krońu ei jõvvaʔ midägi tetäʔ Krl Vrd krenu, kroni, krõmu, krõno, krönü