[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kriuksuma `kriuksuma, (ta) kriuksub Jäm Rei Hää Ris Juu Jür JMd JJn Koe VJg Iis Trm Plt, `kriuksub R; `kriuksma Tõs Kod San; `kreoksoma, `kreu- Mar; pr (ta) kreuksub Kul; `riuksuma, (ta) riuksub Khk Vll Mär Kse Han Tõs; `riuksma KJn, -me Krk; ipf `riuksive Hls deskr
1. kõlavalt krigisema Kene `kiŋŋed viel `juhtusid jalass `kriuksuma, kohe `pilgatud: sinu `kiŋŋed on `velga `ostetud, et `oigavad Kuu; rattad `kriuksuvad VNg; `eŋŋede sies uks `kriuksub; pane `kriuksumisele vett `pääle, siis jääb `kriuksumine `välla Lüg; `Uued `saapad, las nad `kriuksuda `pialegi IisR; lumi kriuksub jala all Jäm; `vanker kreuksob Mar; uks kriuksub, oo kuiv Tõs; ku `väĺla aeamese juures laev reńnides kriuksub, siis laev tuleva `randa tagasi või tuleva õnnetust Hää; Saag kriuksub `saagides, puur `puurides Jür; `suapad kriuksuvad Koe; aken kriuksub tuule kää VJg; nagu üks asi kuiv, vot akab `kriuksma ja `kriuksma Kod; kui apud `aśsa sü̬ü̬d võtab `ammad `riuksma KJn; `saapa riuksiv, sul om `saapa ind `masmede jäänu Krk Vrd kriutsma
2. (elusolendi häälitsusest) üks lind või mis se `kriuksus siel üleval `purje `kahvli pääl Jõe; kilgid riuksuvad, ei lase `öösi magada Tõs; se on vihmakaśs kes `näugus, kriuksub tene JJn || fig (tänitamisest) `Kriuksub `nindagu `määrimätä `vanker Kuu; mes sa kreuksod mo kallal Mar; riuksub ja räuksub `peale, ei jää vahest vakka Kse
Vrd kräuksuma