[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kriska kriska Emm Mär Vig spor Ha, JJn Pee Koe ViK IPõ Plt Puh Nõo Rõn San; kriśka Hää VMr Räp; `kriska Jõe IisR Võn; kriiska Hi Rid Mar Mär Kir JMd Kad Iis Kod Äks Lai San Krl Plv Vas; `kriiska R(`pr- Kuu) Jäm Khk Rei Han/-as/ Ris Urv; kriisk Jõh, g kriis(s)a Har; krõ̭ska Räp, `krõ̭iska, `krõõska Se; pl kriisaʔ Rõu; riska Pil; riiska Jaa Pöi Muh Lih Tõs KJn Hel; `riiska Khk Kaa Muh Kse Han/-as/ Var Tõs PJg KJn ahjulõõri kaas `Priiskad `täüdüsid `olla hüäst `pääle ka `pandud Kuu; `kriiskad vottasimma ärä ku akkasimma küttama VNg; kui ahi on jo küdend, siis `pannasse `kriiskad `jälle `augu `pääle Lüg; leva ahjul on `riiskad - - teistel on `siivrid Khk; Enne oli riiska kohas uks, `käega tuli pealt äe võtta Pöi; käsi pannasse `auku ja `riiska `peale, kaks suurt latakast Muh; Kriiskasi on ikka kaks, üks alumene teina pεεlmene Emm; `Riiskad unusid `võtmata, aab `suitsu `sisse Han; `riiskad pial leeril, muidu `soojus lääb `välla Var; pane kriiskad peal, mudu tömmab toa küĺmaks Ris; Ära unusta kriskasi `peale panna Kei; kriskad on sees, mis kerise augu ja `kostna vahe `kińni suruvad Juu; kõige esimesed pańnid olid niisukesed üsku ahju kriskad VMr; ahjul on üks paar kriskasi VJg; kui üks kriiska, ei küpsetä `leibägi, leib jääb `tu̬u̬rvess Kod; riskad `peavad sooja `kinni Pil; ku kriskase pääl, siss ei lähä `lämmi `korsnade Nõo; Ema ei küüni kriskat `valla `võtma Rõn; Kat́s `kriiska oĺl, alumine ja `päälmine Har; `krõ̭iskaʔ nuu nigu kaasõʔ, `kütmisõ `aigu omma ar päält võõdõt Se || piibukaas piibo kriiska Kir Vrd gritška