[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 3 artiklit
krass1 kraśs g kraśsi spor V(g kraśso Plv) jonn, kius Sa ajat alasi säänest kraśsi juttu, ega˽sa `õigõl viiel ei˽mõistaki˽kõ̭nõldaʔ Urv; Naaʔ omma kraśsin, ega˽naaʔ üt́stõsõ pu̬u̬l ei˽käüʔ Har; naaʔ umma kraśso pääl Plv; krassi ajama ~ vedama jonnima, kiuslema ta aja mukkõ `kraśsi Krl; mis `kraśsi sa viat; timä aja umma `kraśsi Har; kiä tüküss `kraśsi ajama, ta om õigõ koogu mi̬i̬ss Vas
krass2 kraśs g kraśsi Trm Kod(g krassi) Lai
1. teravik, sakk; kare koht Kui augu servadesse krassisid jäeb, siis lööb [sepp] veikese käsivuamriga kraśsid tasa Trm; põle sileda servaga see plekk, kraśsid külles; kui laud oli lõigatud, põld ära silitud, siis olid kraśsid külles, kägarad, `tõmma kääd puru Lai
2. pej (asjadest või olenditest) nõnnagu va kraśs, ei sellegä sua `ki̬i̬gi läbi; näd mõlemäd poboli kraśsid; vanad ärä kõdunud `suapakraśsid; lapsekraśsid kua tahavad võid; obesed nagu kraśsid (lahjad) Kod
1. teravik, sakk; kare koht Kui augu servadesse krassisid jäeb, siis lööb [sepp] veikese käsivuamriga kraśsid tasa Trm; põle sileda servaga see plekk, kraśsid külles; kui laud oli lõigatud, põld ära silitud, siis olid kraśsid külles, kägarad, `tõmma kääd puru Lai
2. pej (asjadest või olenditest) nõnnagu va kraśs, ei sellegä sua `ki̬i̬gi läbi; näd mõlemäd poboli kraśsid; vanad ärä kõdunud `suapakraśsid; lapsekraśsid kua tahavad võid; obesed nagu kraśsid (lahjad) Kod
krass3 kraśs g krassi Jäm, raśs g rassi Khk Muh takjanupp krassid eidad teise pεεl, jääb kohe `kinni; korba leht, maast touseb - - tut́t kasub krassiks Jäm; nönda kut raśs akab `külge (pealetükkivast inimesest) Khk; rassid akkavad riiete `külge Muh Vrd kräss3
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|