[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaapur → kaaper1

kraaku `kraaku riiukukk Tahin nähä, kui `kange sie `kraaku `oige on; vai neid üheski küläs ka `puudu oli - - `niisugusi `kraakusid Kuu Vrd kraakad

kraar → klaar

kraav kraav Jäm(hv kraev) Hi spor L, K I(-oa-, -ua-) T Urv, kraav́ Plt Võn Ote V(g `kraavi Lei), g kraavi; kraav g `kraavi R(n `kraavi Vai; n, g kravi VNg Jõh Vai, g kravi Lüg); kroab Nis Rap; kraab g kraabi Mar Kul Mär Lei(g `kraabi), kraavi Pil; raav Sa(-oa-, -ua-; raev Khk) Muh spor L(raev Tõs; roav Han), VlPõ(n `raavi Pil KJn; ruav́ g ruavi Plt, ruav KJn ), raav́ M Har, g raavi (-oa- Pöi Han, -ua- Vll); raav g ravi Lüg; raab g raabi Vig Mih Var(-oa-) Aud PJg Vän; ruäv g ruavi Khn
1. pikk kitsas kaevand pinnases a. (vee ärajuhtimiseks) vesi on vedänd `liiva kravi täis Lüg; käib kravisi `kaivama Vai; oli kraavi podre·tsik, oli kraavi kanali oma jauks `kouplend, `maksis `töölistele Jäm; raav ummistab ikka ära, siis tä tahab puhastamist `saaja `jälle Khk; raavi ääre nönda `liussa `tampin Krj; `kraavis vesi äi jookse, se `pahtun ära Phl; `soode kraavid on `umpseks vaond Kul; kus `seoksed raabid sõnna tehässe rump `peäle, ojale ja raabile Vig; kui loik koht oo, `senna `laśti ikka raavid `sisse Lih; Keväde tulad aavid ruävõssõ Khn; Aĺliknõmme oea `sisse tuleb paelu `kraava Vän; läks `raavi `lõikama Tor; sie meie kraav siin kevade ka nõnna valusa `viega Kad; vesi on süend sügava kraavi VJg; kruavi põhõja müdä nõrisi vesi Kod; läksime üle raavite KJn; ti̬i̬ veeren `raav́e pääl paelu `kü̬ü̬mnit Trv; `sinna piap üit́s raav́ kajome Krk; latsel [lõge] nigu kraav keśk päälage Ran; regi läits `kraavi `kummali lobjaku `sisse Puh; tule mamma `kaema, kes tu̬u̬ ukerdab sääl kraavin Nõo; kos vesitse kotusse om, lõigatass `kraave Ote; siist piat raavi läbi `lõikamma et ta nõdsu päält vii `ussõ `tõmbass Har; sääl, kraavi `peŕvi pite ka oĺ innembide [seeni] Plv || rattaroopad tsõõri kraaviʔ, [tee] ar˽om väega kraavõlõ pest Se b.  vundamendikraav vundameńdi kroab kaeveti moa `sisse, kruusani kohe, et `vaoma ei akka Nis; kige päält tetäss raav, peräst vundarment `pääle Krk
2. soon, vagu; joon korts kraavid siĺmade `ääres Hää; `arteńnil (hobune) on `laudjas tagast `lõhki, kraavis; `vaata mis kraav ~ vagu tal `laudja pial on Lai; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; näo pääl suure kördsu ja kraavi [vanainimesel] Ran; `uurdõ kraav́ (puunõu põhjauure); puukoorõ sisse `lõika kraavi Se || kangaviga raav́ jääb `sisse siss pigi om tühjä Hls; `kangal tulep raav́ `sissi, ku suga rikut om; rõõvass kiḱk `raav́e täis Krk

kraavat → kravat