[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kraatsima `kraatsima, kraatsi- spor L K I(-t́s-; -ua-), Ran Puh; `kruat́sma, (ma) kruat́sin Kod; `kraat́sma, (ma) kraad́si Har
1. kratsima, sügama; kriipima, küünistama mis‿sa omast kraatsid Tõs; `kõõma kraat́sitass pääst Hää; koer kruatsib ennast Amb; kui natuke sügeleb, siis süga - - kõvaste `kruatsida põle `tarviski Kad; tüdruk `kraatsis poisi kää ää VJg; `kraat́sis ennast verisest kohe Iis; ei tõhi `kruat́si küüntegä, kruat́sid kupud `kat́ki Kod; `kraat́sunu suu kõ̭iḱ veritsess; ala˽`kraat́su tõist, tõsõlõ ka saa halluss Har; kukalt ~ kõrvatagust kraatsima kitsikuses, nõutu olema Kraatsis kukalt, vist tuli midagi tarka pähe Mar; naĺla pärast `öeldakse koa et kraatsin kõrvatagust ehk tuleb param mõte Kei; küll `kraatsis kukalt pärast JMd; Nüid kruatsinuvad kõik kõrvatagust, aga kost veel võtta Trm
2. linu kupardama Kraat́siti põllupäl säälsammas, lõhuti `kukrad `otsast ära Hää; mea läksin `õhta, tegin ni̬i̬d linad ilusti `kraat́sin `puhtas KJn; linu kraadsiti, `lü̬ü̬di arja `otsa - - kraadsiti kugara otsast ärä Ran || kraasima vabrikun kraadsitass kadsa Trv
3. (maha) kraapima, kraapama `viimes kraatsid kõrred alasi [kuhjal], siis sadu ei lähä `sesse Kir; Mehed kui naised oidsid, et ilmaaegu tikka ei kraatsitud Trm; kraat́si ärä `pühki, vana luuda kraat́sak one siin Kod; obest kraatsitas kraatsiga Puh
4. voata soate kiriku väravas `kraat́sida (peksa) Kos; minul kraat́sib (?sügeleb) Iis; Tiiu om suurõ `süämega, ta kraat́s (solvab) alasi minnu Har
1. kratsima, sügama; kriipima, küünistama mis‿sa omast kraatsid Tõs; `kõõma kraat́sitass pääst Hää; koer kruatsib ennast Amb; kui natuke sügeleb, siis süga - - kõvaste `kruatsida põle `tarviski Kad; tüdruk `kraatsis poisi kää ää VJg; `kraat́sis ennast verisest kohe Iis; ei tõhi `kruat́si küüntegä, kruat́sid kupud `kat́ki Kod; `kraat́sunu suu kõ̭iḱ veritsess; ala˽`kraat́su tõist, tõsõlõ ka saa halluss Har; kukalt ~ kõrvatagust kraatsima kitsikuses, nõutu olema Kraatsis kukalt, vist tuli midagi tarka pähe Mar; naĺla pärast `öeldakse koa et kraatsin kõrvatagust ehk tuleb param mõte Kei; küll `kraatsis kukalt pärast JMd; Nüid kruatsinuvad kõik kõrvatagust, aga kost veel võtta Trm
2. linu kupardama Kraat́siti põllupäl säälsammas, lõhuti `kukrad `otsast ära Hää; mea läksin `õhta, tegin ni̬i̬d linad ilusti `kraat́sin `puhtas KJn; linu kraadsiti, `lü̬ü̬di arja `otsa - - kraadsiti kugara otsast ärä Ran || kraasima vabrikun kraadsitass kadsa Trv
3. (maha) kraapima, kraapama `viimes kraatsid kõrred alasi [kuhjal], siis sadu ei lähä `sesse Kir; Mehed kui naised oidsid, et ilmaaegu tikka ei kraatsitud Trm; kraat́si ärä `pühki, vana luuda kraat́sak one siin Kod; obest kraatsitas kraatsiga Puh
4. voata soate kiriku väravas `kraat́sida (peksa) Kos; minul kraat́sib (?sügeleb) Iis; Tiiu om suurõ `süämega, ta kraat́s (solvab) alasi minnu Har
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|