[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kraap1 kraap Jäm Emm LNg Mar Khn Hää (g kraabe) VJg Plt SJn Puh Ote San(-ṕ) V, g kraabi; kroap g kroabi Juu, kruap g kruabi Kad; raap, roap spor Sa Muh(raep) Kse Han Var Mih Tõs Aud SJn, raaṕ M, g raabi
1. kaabits, kraapimisvahend värvi raabiga raabiti `värvi maha Khk; [laeva] Tekki klopida kloppaamri ja kraabiga Emm; Anna mio kraap naela kaśtist käde Khn; Kure`marju ei tohe raabiga korjata - - aga pohluka `metsa minnes võib küll raabi ligi võtta SJn; a. kraabits leivaastja puhastamiseks Raabiga raabiti `lõime küĺlest tainast Kaa; Roap oli puust, mõnel oli vana kosta laba Pöi; raabige puhastetse leva`mõhke Pst b. kõblas raabiga `muldamine teeb mulla `kergemaks Kär; [kartuli] `muldamiseks olid raabid. nee `tehti esiti ka puust, pärast aketi neid tegema rauast ja vanadest `lasnadest Kaa;`kes ei taha küürutada, `tõmbap kraabiga aena `pendre vaheld ärä Nõo c. kartulikonks kruabiga on ia kõvas muas kardulid `kruapida mullast `välja Kad; kardule `võtmise raaṕ Krk; ma võta uma kraabiga `kartulid Har d. linaraats; linavurr linakuperdamese jaoks oli kraap LNg; vanad vekatid `löödi puu `sesse, `tehti lena raap Han; Raabist tõmmati linad läbi Tõs; Kraabiga ljõnadõl `kupru otsast ää `kraapma Khn; üks `istus seal aeru pial ja ajas obust. rośsvärk see ajas seda `raapi `ümmer Aud; lina kraabi väidseʔ ummaʔ nöhriʔ Krl e. linakamm Tu̬u̬ kraabigõ kraabiti `kolkma ilusõss ja˽siss `säeti `punda San; ma˽lähä lina `punda `köütmä, siss lasõ kraabiga üle kah, siss saa illuss Har; f. riiv – Mus Muh raabiga raabitse kalu Muh g. kamm (looma puhastamiseks) kraabiga tõmmati must ja tolm maha kõ̭iḱ, siss obese `läiksevä Nõo; hopõń om `väega tolmuga ku̬u̬n, võta no˽kraaṕ ja hari, puhasta timä välläʔ Har Vrd kraabe, kraapel1, kraas
2. luuakonts tükkis raabiga es saa ka [pühkida] Khk; See luud oo täitsa raabiks kulund Kaa; taa vana luvvakraaṕ, taaga˽saa no kiä midä pühkiʔ Kan Vrd kraaps, kraap|luud, kraaps|luud

kraap2 Kraap sügelised – Jäm