[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

koukima `koukima, (ma) `kougin R(-ie Lüg), (ma) kougi(n) Vig Kir Han PJg spor K; `koukma, (ta) kougib Saa; `kouḱme, (ma) kougi Krk
1. kouguga töötama a. (kinnisest vaost) kartuleid võtma eks mei täü `mennä ka `tuhli `koukima, vaap ne `toised jo kaik `kougi Kuu; `lähme `karduld `koukima VNg; `kartuli `koukimine käib `kopraga Lüg; `Kartulid viel `veiked - - tasu viel `mennä `koukima Jõh;`koukisime tänäse päävä `tuhlid Juu; las ma kougin, sina kisu `pialtseid Iisb. nahka koogutama naha `pinda kougita `koukimise rauaga Jõe; `Koukies oli nahal `villuje puol sies puol Kuu; kui `kougiti `nahka, siis nüör õli jala `küljes ning `kougiti Lüg c. segama, liigutama [parsil kuivavat] suvi`vilja seda `kougiti `vardaga, täma ei `ollu `vihkuna; `koukimise `varras VNg; `kouguga `kougida maad Vai; sie sahk`atra `koukis maa `pehmeks HljK d. heegeldama `Laŋŋad `olled `pehmed sis `kougiti näist tittiille `mütsüsi Kuu
2. k(r)aapima, k(r)aapama a.  kätte saada püüdma, kaugemalt haarama suhu tuli vesi, kui kive `pohjast `kääga `koukisime Jõe; Külä ämm `koukis `Ristu vai Algoja kive alt `sulle oe vai `venna (öeld lapsele) Kuu; `kuuse `küllest seda `vaiku `kougiti; siis saand `eina `kuskild, `metsa siest sai `koukida VNg; `kougib murelase pesäst sedä murelase võid; lina puha maas, piäd `koukima Lüg; Ämber kukkus kaevu, siis kougin välja Vig; aŕst `koukis [usse] obosel kurgust `vällä Kir; `koukis luuavarrega oma `saapid sängi alt `väĺla Saa; mine tee kardule auk `lahti, kougi nad `väĺla sialt Juu; luomad kougivad üle `aedade [rohtu] Jür; kougib `vähki JMd; mis ta `koukigu sialt nurgast, ega ta ikke ei leia Kad; mina kougin mua siest porgandid [välja] VJg; minevasta kougiti `paasi Jälevere jõe põh́ast SJn || fig näppama, varastama `koukisin kibiaea ära (vedas kivid minema) PJg; Kui ta mõne noosi `kuśkil `väĺlä `koukis sis es pia vahet kas ta suguvennäl `liigä tegi või mõnel muul Vil; Kes tääp, kust temä selle ratta kouḱs Krk b. urgitsema; uuristama, õõnestama `korva ei voi `koukida Hlj; Ja‿s `koukis `selle uherdi `nuaga - - `koukis nied (viiuli kaaned) siest `tühjast VNg; `ammast `koukimaie - -`kougib õle`kõrrega vai tikkuga sedä `prahti `august `vällä Lüg; minul õli jala `kannas [soolatüügas], ma `koukisin ise kõhe sukka `nõelaga `ümbert `lahti Jõh;`väiksed lapsed kougivad sõrmega nina Saa Vrd kookima, koukama
2. vahtima; luurama, nuhkima `kougib midä `tõised `tieväd; läks `koukima kas jääd juo lähäväd Lüg; `Arvas, et `uuves kuhas `keski täma tegudest kedagi ei tia, a näe, `väĺja `koukisid kõik puha IisR || fig `surma `kougib `kaiki `vällä, lähäd sa kuhu lähäd, puhu vai maha Vai